Sooviks näha suuremat ja sõbralikumat koostööd politsei, ettevõtjate ning klientide vahel, kirjutab sotsiaaldemokraat Natalie Mets Eesti Päevalehes.
Muidugi on poemüüjast vastutustundetu müüa alkoholi noorele inimesele temalt enne dokumenti küsimata, kuid samasugust ükskõiksust väljendab ka arusaadavalt joobes inimesele alkoholi müüv klienditeenindaja baaris või restoranis. Ja kuigi selline tegevus on samuti seadusevastane, ei ole taoline olukord sugugi mitte haruldus.
Selle asemel, et arutleda, kas üks kirjeldatud tegevus on rohkem seaduserikkumine kui teine, tuleb meil ühiskonnana hoopis välja selgitada põhjus, miks Eestis nii noored kui ka vanad liigselt joovad.
Maailma Terviseorganisatsiooni järgi on 6 liitrit puhast alkoholi aastas elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele. 2019. aastal tarbisid eestlased vanuses 15+ inimese kohta 10,4 liitrit alkoholi. Ja kuigi ma nõustun, et on oluline ka noorte inimeste riskikäitumise vähendamine, siis tegelikult peab Eesti riik jätkama alkoholi tarbimise vähendamiseks süsteemset tööd kõikide vanusegruppide üleselt.
See, millised meetmed kõige tõhusamad on ning kas alkoholi võiks toidukauplustest välja kolida eraldi alkoholipoodidesse, on võimalik välja selgitada vaid analüüside tulemusel. Selleks tuleb tutvuda teiste riikide praktikatega. Sealjuures ei pruugi ühes riigis toimiv lahendus tingimata sobituda kultuuriliste eripärade tõttu mõnes teises kohas.
Saabuvaid aastavahetuse pidustusi silmas pidades lasub kõigil ühine vastutus seista iseenda ja oma kaaslaste heaolu eest. Isiklikult ei usu ma karmide piirangute toimesse ega loo endale illusiooni sellest, et riiklik vanusepiir takistab mõnel alaealisel alkoholi tarbimast, kui ta seda soovib.
Küll aga sooviks ma näha suuremat ja sõbralikumat koostööd politsei, ettevõtjate ning klientide vahel. Isegi kui suurendatud politseikontroll võib mingis kontekstis olla vajalik, siis ei tohi see kunagi muutuda põhjendamatuks positsiooni ära kasutamiseks.
Mis aga puudutab hiljutist politseiuuringut, mille tulemusel selgus, et iga teine alaealine ostja saab poest viina muretult kätte (EPL 28.12), siis siin on võimalik väga palju panustada poekettide juhtidel. Nende võimuses on oma töötajatele selgitada olukorra tõsidust ning teostada ka ise suuremat järelevalvelt. Muidugi see, et klienditeenindajad seaduse rikkumises probleemi ei näe, ainult tõestab alkoholismi tõsidust Eestis.