Natalie Mets: Eesti Vabariigis otsustab elu üle eesti mees

digiArvamus


Rääkides naiste- ja meeste töödest takerdub vestlus tihti ametite kirjeldusesse. Arutatakse, kas mees sobib sekretäriks või naine mehaanikuks. Kuigi ka nende ametite puhul on täheldatavad meeste tööde suuremad palgad võrreldes naiste töödega, siis suure sissetulekute erisuse põhjustab ennekõike kõrgemate positsioonide ligipääsetamatus naiste jaoks. 

Üks põhjustest, miks Eestis on Euroopa Liidu suurim palgalõhe (23%) seisneb selles, et naistel ei lasta karjääriredelil ühel hetkel enam kõrgemale ronida. Nii tekib olukord, kus lisaks põhitööle saavad mehed lisateenistust olles juhatustes ning nõukogudes, kuid naistele jääb vaid nende põhipalk. 

Avalikus arutelus jõutakse tihti järelduseni, et ettevõtted peaksid avaldama oma palgaandmeid ja selgitama juhtimisstruktuure, kuid kiire avaliku sektori analüüs tõestab, et riik võrdõiguslikkuse tagamisel eeskuju ei näita. 

Analüüsisin 29 riigi osalusega ettevõtete nõukogusid ning tulemused on jahmatavad. 

Kokku on nende ettevõtete nõukogudes 135 inimest, kellest 103 ehk 76% on mehed, kusjuures mitte üheski nõukogus ei ole rohkem kui 2 naist. Eriti negatiivselt paistab silma AS Eesti Energia, mille keskmisest suuremas seitsmeliikmelises nõukogus ei ole mitte ühtegi naist. 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Ainult eestlane annab head nõu?


Veelgi jahmatavam on nende nõukogude rahvuslik jaotus. 

98% kõigist nõukogude liikmetest on eesti emakeelega inimesed ning ainult 2% on mõne teise koduse emakeelega. 
Kuuleme igapäevaselt, kuidas venekeelsele elanikkonnale on keeruline infot edastada ning neid Eestis toimuvaga kursis hoida, kuid riigiga seotud ettevõtete juhtimise juurde me neid ei lase. 

Kusjuures üks kahest mõnda nõukogusse kuuluvast venekeelsest eestlasest on rahastamisskandaali tõttu Keskerakonna peasekretäri kohalt vabastatud Mihhail Korb, kellele kuulub koht RMK nõukogus. 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eesti kuulub eesti mehele

Alates jaanuari lõpust on kõik soovijad saanud jagada kümneid artikleid, mis kuulutavad, kuidas Eesti on esimene riik maailmas, kus nii president kui peaminister ning pooled ministrid on naised. Aga mida see tegelikult loeb, kui kõikide ministeeriumide asekantsleritest ja kantsleritest 67% on mehed? 

Kusjuures kõikides ministeeriumides moodustavad meessoost asekantslerid enamuse.

Vaatasin ka rahvuslikku kuuluvust ning peaaegu häbi on kirjutada, et Eesti Vabariigis ei ole mitte ühtegi venekeelset ministrit, kantslerit ega asekantslerit.  

Seega kui riigi eesmärk on tõesti liikuda õiglasema ühiskonna suunas on selle jaoks vajalik teha konkreetseid samme ning anda võrdsed võimalused kõikidele siin elavatele inimestele olenemata nende soost ja rahvusest.

Riigikogu liige Raimond Kaljulaid kirjutas veebruari alguses, kuidas Tallinna linna juhtimises on aastatel 1990-2021 domineerinud mehed ning see võib olla üks põhjustest, miks Tallinnas on jalakäijate asemel soosingus autojuhid.  

Nii nagu parem sooline tasakaal linnaplaneerimises võimaldaks rohkem arvestada kõigis vanuses naistega, oleks kindlasti riigil kasu rohkemates naistest ettevõtete nõukogudes ning venekeelsetest eestimaalastest Eesti Vabariigi ministeeriumides.