Natalie Mets: kas sul tampooni on?

Riik peab näitama, kas ebavõrdsuse vähendamine ning sooline võrdõiguslikkus on tema jaoks olulised teemad, kirjutab Postimehes Tallinna sotsiaaldemokraatide öölinnapea kandidaat Natalie Mets.

Tarbekaupade ettevõtte Procter & Gamble’i 2019. aastal tehtud küsitluse järgi on iga kümnes Eesti tüdruk pidanud koolist puuduma, sest tal ei ole raha tampoonide või hügieenisidemete ostmiseks. See tähendab, et meil kõigil võib olla üks klassiõde, kes on pidanud sel põhjusel koolist puuduma.

Keskmine naine vajab umbes 40 aastat järjest igakuiselt viiel päeval menstruatsioonitarbeid ning kulutab sellele kokku tuhandeid eurosid. Arvestades, et menstruatsioon ei ole valikuline ega vabatahtlik ning paneb naistele ebaõiglase majandusliku koormuse, on riigil tarvis üles näidata solidaarsust ja naisi toetada.

Kuni 2010. aastani oli Eestis tampoonidel ja hügieenisidemete käibemaks 9 protsenti, kuid siis tõsteti see tagasi 20-le, mis on sama kui enamikul tavakaupadel. Samas näeme, kuidas paljudes teistes riikides tehakse märkimisväärseid samme menstruatsioonist tingitud vaesuse vähendamiseks. Esimesena kaotas nn tampoonimaksu Keenia 2004. aastal, seejärel on seda alandanud või selle kaotanud Austraalia, Kolumbia, India ja Kanada. Šotimaal ning Uus-Meremaal jagab riik tasuta menstruaaltarvikuid ning selles suunas tehakse samme ka Suurbritannias.

Arvestades, et menstruatsioon ei ole valikuline ega vabatahtlik ning paneb naistele ebaõiglase majandusliku koormuse, on riigil tarvis üles näidata solidaarsust ja naisi toetada.

Selleks, et tüdrukutel ei tekiks hariduses ega ka sotsiaalses suhtluses menstruatsiooni tõttu lünki, on elementaarne, et riigi ja kohaliku omavalitsuste koostööna oleks kõikides haridusasutustes, kuid ka noortekeskustes ning huvi- ja spordiharidust pakkuvates asutustes kättesaadavad tasuta menstruatsioonitooted. Nii ei pea üllatuslikult veritsema hakanud tüdruk kaaslastelt piinlikkusega küsima: «Kuule, kas sul tampooni on?»

Samuti tuleb Eesti ühiskonnas maha võtta stigmad ja valehäbi, mis seksuaaltervisest rääkimist saadavad. Selle muutmiseks on tarvis teemat normaliseerida ning valitsus ja Riigikogu saavad seda teha lisaks eelnimetatule toetades programme, mis võitlevad menstruatsiooniga seotud rahapuudusega, ja julgustades kodanikuharidust menstruatsiooni ning seksuaaltervise teemadel.

Olen ühes oma varasemas arvamusloos kirjutanud, kuidas ööelu edendajad ehk klubiomanikud ja promootorid saavad panustada seksuaaltervise olukorra parandamisse, jagades pidudel tasuta kondoome või pakkudes võimalust teha kohapeal tasuta HIVi kiirtesti. Niisamuti saavad ettevõtted kaasa aidata menstruatsiooniga seotud ebamugavuste kaotamisse, paigutades oma tualettruumidesse tasuta hügieenitarbeid.

Et vältida rahapuudusest tingitud terviseprobleeme, kahjusid heaolule ja lünki naiste hariduses, andsin koos Noorte Sotsiaaldemokraatide juhi Õnne Paulusega 11. mail riigikogu esimees Jüri Ratasele üle 3256 allkirja, mille kogus menstruatsiooniga seotud vaesuse vähendamiseks loodud rahvaalgatus. Nüüd on riigi kord näidata, kas ebavõrdsuse vähendamine ning sooline võrdõiguslikkus on tema jaoks olulised teemad.

Natalie Mets: kas sul tampooni on?