NATALIE METS: litsentsisüsteem oleks alkoholi lauspiirangutest märksa etem

PiretAlkoholipoliitika

Igas linnas, kus eksisteerib ööelu, käivad sellega kaasas ka teatud murekohad – alkoholi vastutustundetust serveerimisest ja tarbimisest tingitud heakorra rikkumised, tänavatel liikuvate inimeste tekitatud lärm ja kohati öisel ajal elumajade magamistubadesse kostuv bassimürin.

Ükski linn ei ole nende probleemide poolest unikaalne, kuid nii mõnigi eristub teistest paremate lahendustega. Eeskujuks võiks võtta näiteks Berliini, mis on hinnatud elupaik noortele peredele kui lemmik sihtkoht uudishimulikule ja ööelust huvituvale turistidele, kes jätavad iga aasta linnakassasse väga arvestavaid summasid.

Ka Tallinn on katsetanud erinevaid lähenemisi selleks, et kõrvuti saaksid eksisteerida need inimesed, kes soovivad öösel magada; need, kes soovivad vaba aega veeta ning ettevõtjad, kes rikastavad öist meelelahutus- ja kultuurivaldkonda.

Vastutustundliku alkoholi serveerimise koolitus

Viimaste aegade üks suuremaid muutuseid Tallinnas on alkoholimüügi kellaajaline piirang, mille järgi suurem osa kohtasid võivad nädala sees alkoholi müüa kella kaheni ning nädalavahetusel kella kolmeni öösel. Avalik saladus on see, et on palju kohti, kes seda reeglit ignoreerivad ja on leidnud viise, kuidas sellest kõrvale manööverdada – näiteks võimaldades klientidele tasuda jookide eest ette või näidates kassatšekil, nagu oleks alkoholi asemel müüdud vett, virgin kokteile või T-särke.

Kohaliku omavalitsuse võimekus selle meetme järelvalveks on madal ning seekaudu on tekkinud Tallinnas olukord, kus ettevõtjad, kes enne uue piirangu kehtestamist probleeme ei tekitanud, ei tee seda siiani ning need, kelle pärast piirang kehtestati, tekitavad probleeme edasi. Reegleid järgivad kohad aga teenivad varasemast vähe ning vaagivad elu ja surma piiril.

Üks pehmem meede, mida Tallinn (ja Saaremaa) sellest kevadest rakendama hakkab on Tervise Arengu Instituudi välja töötatud vastutustundliku alkoholi serveerimise koolitus. See tähendab, et alkoholi serveerivatel asutustel on võimalik oma töötajaid koolitada paremini ära tundma juba liialt alkoholi tarvitanud inimest ning andma neile vajalikud teadmised ja oskused alkoholi mitte müümisest.

Sellest veelgi enam vajaks Tallinn (ja miks mitte laiemalt Eesti) alkoholimüügi litsentsisüsteemi taastamist ning sulgemispiirangute kehtestamist. Kui hetkel ei pea uue baari omanik tegema väga palju muud, kui lihtsalt oma ettevõtte registreerima, siis litsentsi oleks vaja taotleda ning selle hoidmiseks täita nimekiri tingimusi. Kui ettevõte enda poolt võetud kohustuste vastu eksib, võidakse litsentsist ilma jääda. Milline täpsemalt oleks Tallinna jaoks parim litsentsisüsteem, tuleb koostöös ööelu valdkonna, korrakaitseorganite ning linnavõimuga kokku leppida.

Mitmekesine litsentsisüsteem

Kindlasti peaks litsentsisüsteem olema mitmekesine – ehk siis sõltuvalt alkoholi serveeriva ettevõtte tüübist, asukohast, suurusest, kultuuriprogrammi olemasolust või selle puudumisest sõltuks ka litsentsitüüp. See tähendab näiteks, et kui tegu on lihtsalt baari või pubiga saaks asutus müüa alkoholi ja lahti olla vähem arv tunde ning kui tegu on lisandväärtust pakkuva ettevõttega saaks müüa ja avatud olla pikemalt. Kindlasti tasub kaaluda ka ööpäevaringsete litsentside väljastamist.

Õnneks ei ole vaja jalgratast leiutada ja näiteid, mida kasvõi homne päev üle võtta on terve maailm täis. Isiklikult leian, et üks õnnestunumaid näiteid pärineb Austraaliast. Seal on erinevaid litsentsitüüpe, mis muuhulgas arvestavad kohtadega, millel on elava muusika programmi tõttu suuremad kulud. Samuti peavad litsentsi omanikud tagama, et kõik nende töötajad on läbinud sarnase vastutustundliku alkoholi serveerimise koolituse, mida Tervise Arengu Instituut hetkel ka Eesti jaoks on välja töötamas.

Alkoholimüügi litsentsisüsteem on mitmete riikide praktikas osutunud tõhusaks vahendiks alkoholi tarbimise reguleerimisel, turvalisuse tagamisel ja terviseprobleemide vähendamisel. See toimib kogukondade heaolu ja ühiskonna üldise turvalisuse huvides ning leian, et seetõttu on oluline asuda hoogsalt ööelu valdkonnal, kohalikel omavalitsustel ja riigil ühiselt välja töötama kõige tõhusamat süsteemi.

Tallinna esimese öölinnapeana on mul väga hea meel, et mõne viimase aastaga on ööelu teematikat hakatud aina tõsisemalt võtma ning valdkonna parandemiseks tekib ettepanekuid ja projekte nagu seeni pärast vihma. On aeg teha järgmine samm liikumaks ka sellea vallas maailmalinnadega samasse kategooriasse ja tõestada, et Tallinn suudab organiseerida oma ööelu olles ohutu ja läbimõeldud, kuid hoides samaaegselt meile omast mitmekesisut ja eripära.