Natalie Mets: Põhja-Tallinna linnaosavalitsusele koroonapiirangud ei kehti

Kultuuri valdkonnas on seoses koroonapiirangute kehtestamisega palju ebavõrdsust ja diskrimineerimist, kirjutab Tallinna sotsiaaldemokraatide öölinnapeakandidaat Natalie Mets Postimehes.

Eesti ühiskond sisenes koroonakriisi poolteist aastat tagasi. On inimesi ja valdkondi, kes on sellega hästi hakkama saanud või sellest isegi kasu lõiganud, aga meelelahutus ja kultuur seisavad siiani rahaliste ja korralduslike väljakutsete ees.

Alguses pidid kultuuriasutused pikalt uksed suletuna hoidma, seejärel seati üritustele külastajate piirarvud. Oli ka lühike ajavahemik, kus tuli mahupiirangu täitudes sissepääsus kontrollida vaktsineerimistõendeid või võimaldada kiirtestimist. Nüüd peavad tõendeid kontrollima kõik kohad.

Augusti alguses kohtusin Tallinna ööelu korraldajatega eesmärgiga uurida, mida ettevõtjad kolmanda viiruslaine lävepakul tegelikult kõige rohkem vajavad. Kohtumise meeleolu oli murelik ja inimesed segaduses.

Tänase päevani ei ole vabariigi valitsus loonud ühtset infokanalit, kus oleks üheselt arusaadavalt kirjas kogu piirangutega seotud teave. Uued piirangud tekivad üleöö ja kultuurikorraldajad otsivad infot eri kanalitest, Stenbocki maja sotsiaalmeediast Delfini.

Selles olukorras on palju ebavõrdsust ja diskrimineerimist. Seda tunnevad need kultuuriüritustele minna soovijad, kes tervislikel põhjustel end vaktsineerida ei saa ning peavad tegema 60 eurot maksva PCR-testi või jääma üritustest ilma. Ebaõiglases olukorras olid ka need ettevõtjad, kelle ruumide mahutavus on rohkem kui 50 inimest ning kellel tekkisid vaktsineerimistõendite kontrollimise või kiirtestide tegemisega seoses lisakulutused, samal ajal kui väiksematel kohtadel seda kohustust ei olnud.

Kuigi on ettevõtjaid, kes lisandunud tegevuste ja kulutuste tõttu on otsustanud oma tegemised edasi lükata või ära jätta, on väga palju neid kultuurikorraldajad, kes pingutavad selle nimel, et reegleid täita ning üritusi edasi korraldada.

Näiteks Põhja-Tallinnas tegutsev klubi Hall, mis mitu nädalavahetust järjest on pakkunud vaktsineerimata külastajatele kiirtestimisvõimalust. See on nende jaoks ellujäämiseks hädavajalik meede, kusjuures linn ja riik neid selles ei toeta.

Samal ajal kui näiteks Berliini linn toetab oma ettevõtjaid ja on üle linna paigutanud testimispunktid, kust saadud negatiivse tulemusega saab inimene minna ükskõik millisesse lokaali, otsib Põhja-Tallinna linnaosavalitsus auke seaduses, millest läbi pugeda.

Valimiste lähenedes on linnavõimu hoidvale Keskerakonnale ennekõike tähtis inimeste arv, kes nende korraldatud üritustel käivad.

Augusti lõpus toimus linnaosavalitsuse korraldatud tasuta kogupereüritus Koplifest, mida külastas päeva jooksul tuhandeid inimesi ja kus korraga lava ees seisis üksteise kõrval mitusada inimest. Kohapeal ei kontrollitud ühtegi vaktsineerimistõendit, testimispunkte ega vaktsineerimisbussi ei olnud. Kui selle teema sotsiaalmeedias tõstatasin, vastas Põhja-Tallinna linnaosavanem Manuela Pihlap, et kui ma vaevuksin lugema vabariigi valitsuse korraldust piirangute kohta, siis leiaksin sealt vastuse, et asumifestivalide korraldamine on lubatud. Ta lisas, et reeglid on kõigile võrdsed.

Paraku tundub, et nii see ei ole. Samal ajal kui erasektor näeb ränka vaeva, et külastajaid hoida ning samal ajal ettekirjutusi täita, saab avalik sektor otsustada, et nende korraldatud üritus on asumifestival, mida taradega piirama ei pea, sest seda finantseerib linn ja piletimüük ei ole oluline.

Linnavalitsuse ülesanne on kodanikele eeskuju näidata ning see festival oleks olnud suurepärane koht, kuhu kutsuda vaktsineerimisbuss ja jagada infot koroonaviirusega seotud ohu kohta. Selle asemel, et teha inimeste seas teavitustööd ja näidata üles solidaarsust ettevõtjatega, mindi lihtsama vastupanu teed, sest valimised on lähenemas ja linnavõimu hoidvale Keskerakonnale on ennekõike tähtis inimeste arv, kes nende korraldatud üritustel käivad.

On selge, et ettevõtjad on valmis pingutama ja soovivad, et saaksid oma tegevustega võimalikult kaua jätkata. Ebaselge on aga see, miks linn ja riik on kitsi info ja juhiste jagamisel ega soovi erasektoriga koostööd teha. Kultuuri- ja meelelahutusvaldkond vajab selget ja toimivat tegevuskava ning linna ja riigi mitmekülgset tuge selle elluviimisel. Külastajate arvud on vähenenud ning ettevõtjad ja kultuurikorraldajad on leidnud end olukorrast, kus peavad ärritunud inimestele piirangute rakendamist selgitama.

Põhja-Tallinnas on selliseid meelelahutusasutusi kõige enam ja vähim, mida linnaosavalitsus kultuurivaldkonna heaks teha saab, on näidata eeskuju inimesi informeerides ja ka ise reegleid järgides.

Natalie Mets: Põhja-Tallinna linnaosavalitsusele koroonapiirangud ei kehti