Pille Petersoo: Brexit viib Suurbritannia lagunemiseni?

Ann VaidaVälispoliitika

Foto: Sandra Urvak

Briti peaministri Theresa May valitsuse poolt 15. novembril 2018 heaks kiidetud Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise leppe mustand võib viia Ühendkuningriigi lagunemiseni, kuna šotlased ei ole pakutavaga rahul, kirjutab Edinburghi ülikoolis sotsioloogia doktorikraadi kaitsnud Pille Petersoo Diplomaatias 20.11.

Šotimaa Roheliste kaasjuht Patrick Harvie tõstatas 16. novembri esimese ministri infotunnis taas uue iseseisvusreferendumi algatamise küsimuse. Šotimaa Rohelised ja Šoti Rahvuspartei on mõlemad Šotimaa iseseisvuse poolt, aga pärast 2014. aasta septembris toimunud rahvahääletust, kus 55,3% šotimaalastest avaldas toetust Ühendkuningriiki jäämise poolt, oli iseseisvusreferendumi korraldamine päevakorrast maas.

Samas Brexiti referendumil 2016. aasta juunis olid šotimaalased ülekaalukalt Euroopa Liitu jäämise poolt (62% poolt, 38% vastu). Euroopa Liidust lahkumise otsus tuli šotlaste jaoks suure ja ebameeldiva üllatusena. Seepärast on tõstatunud ka uue iseseisvusreferendumi korraldamise plaan.

Alles oktoobris toimunud Šotimaa Rahvuspartei kongressil kutsus Šoti esimene minister Nicola Sturgeon oma parteikaaslasi kannatlikkusele ning kinnitas, et niipea uut referendumit ei tule. Kuni 15. novembrini oli võimalik kahju, mida Brexit võib Šotimaale avaldada, teoreetiline. Nüüd kinnitas Patrick Harvie, et Theresa May sõlmitud Brexiti kokkulepe ei ole Šoti rahva huvides ning et rohelised on valmis kohe alustama uue iseseisvusreferendumi kampaaniaga. Harvie rõhutas, et Theresa May plaanides ei ole midagi, mis kaitseks sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonna ja töökohaga seotud huve ja õigusi Šotimaal. Harvie tõi eraldi välja, et kannatada saavad ka Šotimaal elavate Euroopa Liidu kodanike tulevased õigused, missugune asjaolu ohustab Šoti majandusarengut.

15. novembril sõlmitud kokkuleppes pole ühtegi märget Šotimaa kohta. Brexiti referendum aga näitas, et šotlased näevad end kindlalt eurooplastena Euroopa Liidu peres. Pärast Brexiti referendumit on Šoti osapool läbirääkimistelt suuresti kõrvale jäetud, mistõttu rahulolematus on kasvanud, nagu ka oht, et Šotimaa huvidega Westminsteris ei arvestata. See toob aga šotlastele meelde 1979. aasta referendumile järgnenud Thatcheri-ajastu, mida Šotimaal taga ei igatseta ja mis teadupärast lõppes suurema autonoomia nõudmisega 1997. aasta referendumi järel.

Esimene minister Nicola Sturgeon tunnistas 19. novembril Šoti parlamendi liikmetele, et viimase aja arengud tõesti viitavad üha suuremale vajadusele Šotimaa iseseisvuse järele ning lubas järgnevate nädalate jooksul kaaluda uue iseseisvusreferendumi korraldamise vajadust.

Seotud lood: