Kes vähegi on lugenud varasemate sõdade lõpetamiseks peetud kõneluste kohta, teavad, et nende kohta saab laiem avalikkus teada palju hiljem.
Pole ilmnenud suuri ja ületamatuid vastuolusid Ukraina juhtkonnas. On märke Venemaa majanduse olukorra halvenemisest ning siseriiklike pingete suurenemisest.
Ei saa välistada, et see kevad toob võimaluse Euroopa teise maailmasõja järgse ajaloo kõige ohvriterohkem sõda lõpetada, aga kindlasti on vara sellest rääkida kindlas kõneviisis.
Jätkuvalt tuleks rahu kehtestamiseks lahendada mitmed sellised küsimused, kus mõlemal poolel on ülikeeruline leppida mingite kompromissidega. Okupeeritud alade saatus on kindlasti üks kõige keerulisemaid, aga neid on veel.
Kõnelustest kuuleme hiljem
Kes vähegi on lugenud varasemate sõdade lõpetamiseks peetud kõneluste kohta, teavad, et nende kohta saab laiem avalikkus teada palju hiljem. Avalikult ei istuta laua taha enne, kui pooltel on mingi kindlus, et alustatud protsess kuhugi välja viib ja lõpuks ilmub sinna lauale midagi sellist, millele saab alla kirjutada.
Kui Ukraina rahukõnelused peaksid lähimal ajal siiski algama, on muidugi meil oluline küsimus, kuidas Euroopa on neisse kaasatud ning kuidas on ühelt poolt Ukrainat toetanud ja teisalt Venemaa piiri ääres asuvate riikide huvid samuti esindatud.
Ka Eesti president Alar Karis on õigustatult tähelepanu juhtinud, et me peame selle küsimusega tegelema.
Teise maailmasõja eel ja ajal leppisid suured riigid väiksemate saatuse osas omavahel kokku ilma nende arvamust küsimata. Me ei tohiks olla sinisilmsed ja arvata, et Venemaa ei taotle sarnaseid kokkuleppeid nüüd. Paraku me ei saa kunagi olla lõpuni kindlad, et need ei leiaks kuskil meie liitlaste pealinnades mõistmist.
Eestit ei tohi maha mängida
Ka Eestis juhiti tähelepanu endise NATO peasekretäri mälestusteraamatus sisaldunud ülestunnistusele, et Stoltenberg oli valmis Venemaaga läbi rääkima Balti riikide julgeolekut otseselt puudutavates küsimustes ja seda meiega konsulteerimata. See ei olnudki nii kaua aega tagasi.
Venemaa püüab kindlasti saavutada Ukraina sõja lõpetamise läbirääkimiste käigus märksa kaugemale ulatuvaid kokkuleppeid. Meie riigijuhtide ning diplomaatide ülesanne on kindlustada, et neid ei saaks keegi teha meie arvelt – kaasa arvatud meie liitlased ja partnerid Euroopas ja NATO-s. Riikidel pole sõpru, riikidel on huvid.
Presidentide kohtumine pole prioriteet
Palju tähelepanu pööratakse sellele, kas mingil hetkel räägivad otse läbi Venemaa president Putin ja Ukraina president Zelenskõi.
Ma ei tähtsustaks seda aspekti üle. Ma kujutan ette, et selle sõja lõpetamise kokkuleppe võivad need kaks riiki sõlmida ka nii, et need kaks liidrit isiklikult kordagi ei kohtu. Võib-olla räägitakse telefoni teel, aga seda hetke, kus saadakse kokku ja istutakse ühise laua taha, ei pruugigi tulla.
Zelenskõil oleks seda tegelikult väga ebameeldiv ja ebamugav teha, kuna Putin on Ukraina rahva verivaenlane, kellele ei andestata kunagi, mida ta on teinud. Ja samuti on Putini režiim teinud kõik endast oleneva, et Zelenskõid delegitimiseerida.
Ma ei kujuta ette, kuidas nende kahe riigi juhtide vahelise kohtumise saaks üldse korraldada ja kuidas see välja näeks. Zelenskõi-Putini kohtumine pole rahukõneluste eeltingimus. Kuid tõsised ja sisulised kõnelused Ukraina ning Venemaa kõrgetasemeliste delegatsioonide vahel on mõistagi möödapääsmatud.
Lõhe jääb
Väidan ka seda, et ilma Euroopa esindaja(te) osalemiseta neil kõnelustel, ei saa mingeid kokkuleppeid teha. Pole võimalik. Seega küsimus Euroopa esindajast tuleb nagunii varem või hiljem ära otsustada.
Ja veel üks asi on kindel. Ukraina kõneluste ümber toimuvast, isegi kui need ühel hetkel peaksid edasi minema, jääb väga sügav lõhe ja usaldamatus Ameerika Ühendriikide ja Euroopa vahele, mis ei kao ka siis, kui Ukraina sõda peaks lõppema.
Euroopa ja USA vahel pole kõige kõrgemal poliitilisel tasemel lähiajal võimalik taastada tunnetust, et tegutsetakse ühiste huvide nimel ning ühistele väärtustele tuginedes. Selleks on vaja, et mõlemal pool Atlandi ookeani vahetuks inimesed ja mööduks aeg.
Raimond Kaljulaid rahukõmust: ei saa välistada, et see kevad toob võimaluse Ukraina sõda lõpetada