PRIIT LOMP: Reformierakonna pidurita oleks lahendus käeulatuses – riik saab investeerida sentigi laenamata

PiretMaksud

Kui sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets käis välja pankade erakordselt kõrgete kasumite maksustamise idee, järgnes sellele parempoolsete poliitikute poolt ootuspärane sildistamine.

Kuigi sarnast maksu on rakendamas nii vasakpoolse valitsusega Hispaania kui ka parempoolsete valitsustega Leedu, Tšehhi ja Itaalia. Ja arvamusfestivalil peetud maksudebati käigus toetas viie parlamendierakonna esindajast ainult sotsiaaldemokraat – jälle Läänemets – pankade suurte kasumite erimaksustamist.

Mis argumente kasutavad pankade hiigelkasumite maksustamise vastased? Pahatihti on debatt piirdunud vastase sõimamisega: kõlanud on lausa süüdistused kommunismis ja klassiviha külvamises! Itaalia, Tšehhi ja Leedu peaministrid Giorgia Meloni, Petr Fiala ja Ingrida Šimonytė kindlasti solvuks, kui neid kommunistideks nimetatakse, aga ega see meie paremtiiba huvita.

Minu reformierakondlasest kolleeg riigikogus Aivar Sõerd on üks väheseid, kes on pankade lisamaksustamise vastu kasutanud viisakat ja sisukat argumentatsiooni. Nii mõnigi tema väide jääb küll lähemal vaatlemisel nõrgaks.

Pole ise pingutanud

Miks just pangad? Miks maksustada pankade ning mitte teiste ettevõtete kasumeid? Vastus on lihtne: nimelt on pankade kasumid tohutult suurenenud väliste tegurite ja mitte nende endi pingutuste tõttu.

Pankade kasumi kasvus on määrav roll kerkinud intressituludel, mille ainsaks põhjuseks on euribori tõus, mille taga on Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmise otsused. Pankade erakordsed kasumid on Frankfurti bürokraatide kingitus, mitte pangajuhtide nutikuse tulemus – nende kasumit ei ole kasvatanud ei uued tooted ega teenused, vaid keskpanga abiga on klientidelt võetud laenude eest kõrgemat tasu.

Miks just nüüd? Lisamaksustamise vastaste teiseks argumendiks on, et pangad maksavad ainsana avansilist tulumaksu! Jah, maksavad, kuid kõigest 14 protsenti kasumilt. Oponendid pareerivad seepeale, et alates 2025. aastast tõuseb pankade avansiline tulumaks 18 protsendini. Seegi on tõsi ning sotsiaaldemokraatidel on põhjust olla rahul, et suutsime selle maksutõusu koalitsioonilepingusse viia.

Siin on kaks aga. Esiteks, koalitsioonilepingu järgi pidi pankade avansiline tulumaks olema 22 protsenti, kuid eelnõu menetlemisel lepiti viimasel hetkel kokku väiksemas protsendis. Tegemist on pikaajalise ja püsiva järeleandmisega pankadele. Teiseks, nagu Aivar Sõerd ka ise mainib, hakkab lähiaastatel kasumipidu tõenäoliselt otsa saama, sest Euroopa Keskpangalt oodatakse peagi intressimäärade langetamist, millega seoses väheneb ka euribor.

Just seetõttu ongi vaja siin ja praegu pankade kasumeid maksustada! Sellel, järgmisel ja ilmselt vähemal määral ülejärgmisel aastal teenivad pangad erakordseid intressitulusid, samas avansiline tulumaks tõuseb alles 2025. aastal. Kuna pankadele tehti järeleandmisi seoses avansilise tulumaksumääraga, siis oleks igati õiglane, kui nad ühekordselt panustaksid rohkem riigieelarvesse.

Majanduslangus õigustab

Kõlab ka väiteid, et kuna pankade lisamaks oleks ajutine nähtus, siis ei saaks sellega rahastada riigi püsikulusid. Vastab tõele. Siin tasub meenutada, et hetkel on Eestis majanduslangus ja paljud majandusteadlased soovitavad kriiside ajal majandust stimuleerida, et seda uuesti kasvama panna. Teisisõnu aitavad riigi ühekordsed investeeringud meid majanduslangusest välja.
Tavaliselt tehakse selliseid investeeringuid laenu toel, kuid seekord oleks Eestil võimalus neid teha ilma sentigi täiendavalt laenamata. Hiigelkasumite maksustamata jätmise korral voolavad nad suure tõenäosusega välismaale: vaevalt hakkavad pangad tekkinud ekstrakasumeid kogu ulatuses Eesti ettevõtetele soodsalt välja laenama.

On juba kuulda, et eraisikutele antud soovitused minna kodupangast soodsamat laenuintressi küsima põrkuvad „ei“-vastustele. Lisaks on Eestis ettevõtetele kehtivad laenuintresside määrad euroala kõrgemad. Indrek Neivelt on näiteks kirjutanud, et erakorraliste pangatulude tõttu langeb inimeste ostujõud ja sellega koos ka majandus.

Ehitussektor saaks tuge

Kui me maksustaksime järgmisel aastal pankade hiigelkasumid ja suunaksime selle raha riigihangete kaudu kohe tagasi majandusse, siis see aitaks majandust ja eriti ehitussektorit turgutada. Viimase seis pole viimasel ajal kiita olnud.

Kas poleks nii meie majandusele kui ka inimestele heaks lahenduseks, kui riik rahastaks tuleval ja ületuleval aastal täiendavalt üürielamute programmi, aga ka munitsipaalelamispindade ehitust? Kas poleks suurepärane, kui riik pakuks omavalitsustele täiendavaid vahendeid koolide ja lasteaedade korda tegemiseks või uute hoonete rajamiseks ning ülikoolidele uute ühiselamute ehitamiseks?

Ja poleks ju paha, kui riik eraldaks vahendeid ka mitme maakonnahaigla hoonete uuendamiseks või kiratsevale tee-ehitussektorile. Raske on vastu vaielda ka PERHi nõukogu liikme Hanno Matto ettepanekule suunata ühekordne rahasüst kolme aasta jooksul erakorralisse hambaravisse, mis aitaks kokku hoida riigi tervisekulusid ning tõstaks inimeste elukvaliteeti.
See on võimalik ilma, et lähiaastatel suureneks riigieelarve defitsiit. Vaja on ainult julgust maksustada pankade erakordsed intressitulud! Leedus on 60-protsendiline maksumäär sellele intressitulude osale, mis ületab 150 protsenti viimaste aastate keskmistest intressituludest. Tšehhis on veelgi rangem lähenemine: seal on 60 protsendiga maksustatud intressitulusid, mis ületavad 120 protsenti viimaste aastate keskmistest intressituludest.

Ükskõik kas pakume lahenduseks kuldse kesktee või kopeerime mõnda teist riiki, hoolimata ajutisest pangamaksust teenivad pangad ikkagi kahekordse kasuminumbri.

Pankade maksustamise debatt peaks nüüd keskenduma sellele, mis on see maksumäär, mida riigikogu võiks valitsuse ettepanekul kehtestada. Samuti sellele, mida selle raha eest teha võiks ja mitte sellele, kas seda maksu on ikka vaja. On küll vaja!

Priit Lomp: Reformierakonna pidurita oleks lahendus käeulatuses – riik saab investeerida sentigi laenamata