Raimond Kaljulaid: mida teha elektriliste tõukeratastega?

Mitte kunagi varem ei ole ma tänavakampaaniat tehes kuulnud nii palju etteheiteid elektriliste tõukerataste kohta. Meil on kiiresti vaja välja ehitada korralik rattateede võrgustik, kaaluda täiendavaid kiiruspiiranguid ning tagada senisest palju tõhusam järelevalve liiklusseadust rikkuvate sõitjate suhtes, kirjutab riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid.

Noorematele inimestele elektrilised tõukerattad sageli meeldivad. Need on taskukohane ja mugav alternatiiv autole ja ühistranspordile. Olen kindel, et ka renditõukerattad turule toonud ettevõtted on soovinud oma tegevusega linnakeskkonda paremaks ja vähem autokeskseks muuta.

Kuid paljud lapsevanemad sõna otseses mõttes vihkavad elektrilisi tõukerattaid, sest lastel ei ole enam tänavatel ohutu.

Elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetuste statistika näitab, et augusti alguse seisuga oli 124 tõukerattaõnnetuses saanud viga 129 inimest. Probleem on selles, et ei ole välja ehitatud ohutuid ja kaasaegseid jalgrattateid, mis oleks eraldatud nii autodest kui ka jalakäijatest.

Tallinn võttis 2017. aastal enne eelmisi kohalikke valimisi vastu rattastrateegia, kuid ei ole seda ellu viinud.

Ajutiste punaste rattateede eesmärk on inimeste pahameelt natukegi vähendada. Kiiruga ja kehvasti tehtud lahendused aga paraku tegelikult linnaruumi kõigile ohutuks ja mugavaks ei muuda.

Linna juhtiv erakond tegi poliitilise valearvestuse. Arvati, et rattateede teema läheb korda vaid väiksele arvule valijatele, kuid paraku on kehvast tänavaruumist häiritud ka need, kes ise üldse ratta või elektrilise tõukerattaga ei sõida, kuid tunnevad end kõnniteedel neist häirituna.

Kui oleme lubanud mootoriga kiired sõidukid kõnniteedele väikeste ja suurte jalakäijate sekka, siis ei saa neid juhtima lubada inimesi, kellel pole selleks vähimatki ettevalmistust ega teadmisi.

Tellisin suvel uuringufirmalt Norstat esindusliku uuringu, millest selgus, et 53 protsenti tallinlastest on tundnud end elektritõukeratastest ohustatuna.

Kui küsida, milliseid lahendusi inimesed mõistlikuks peavad, siis kõige enam soovitakse eraldi rattateede ehitust – sellel seisukohal oli 86 protsenti vastanutest. Enamik ehk 80 protsenti soovib elektritõukerataste kiiruse täiendavat piiramist. 75 protsenti peab oluliseks tõhusamat järelevalvet.

Eestis on lubatud elektrilise tõukerattaga sõita ka kõnniteel ning kiiruspiirang on 25 kilomeetrit tunnis. Jalakäija läheduses tuleb sõita jalakäijaga sarnasel kiirusel, mis võimaldab ohutult mööduda.

Väga paljudes maailma pealinnades ja linnades ei tohi elektriliste tõukeratastega kõnniteedel sõita. Näiteks Londonis, Berliinis, Kopenhaagenis, Pariisis, Helsingis ja Lissabonis ning Hispaanias ei ole lubatud elektritõukeratastega kõnniteedel sõita, Barcelonas on need üldse keelatud.

Eestis tähendaks kõnniteel liiklemise keeld sisuliselt seda, et elektritõukeratastega ei saa enam sõita. Autode vahel sõitmine oleks eluohtlik, eraldatud rattateid lihtsalt ei ole.

Mida peab tegema, et tagada kõigi liiklejate ohutus ja mugavus?

Esiteks, Tallinn peab väga kiiresti hakkama rajama põhjalikult läbi mõeldud ja kaasaegselt teostatud rattateede võrgustikku.

Teiseks, riik peab rattateede võrgustike väljaehitamisel omavalitsustele appi tulema. Kusjuures mõelda tuleb terviklikult – mitte ainult rattateede, vaid ka parkimise ja elumajade juures rataste hoiustamise peale.

Kolmandaks, riigikogu peab uuesti arutama liiklusseadust ning kaaluma täiendavaid kiiruspiiranguid.

Neljandaks, riigieelarve menetluses ei tohi mingil juhul läbi minna kärped siseturvalisuse arvelt. Politseile on vaja ressurssi juurde, et nad saaksid paremini teostada järelevalvet. Võimalik, et kergliikluse üle järelevalve teostamisel võib volitused anda ka munitsipaalpolitseile.

Viiendaks, kui oleme lubanud mootoriga kiired sõidukid kõnniteedele väikeste ja suurte jalakäijate sekka, siis ei saa neid juhtima lubada inimesi, kellel pole selleks vähimatki ettevalmistust ega teadmisi. Iga koolilaps peab Eestis saama palju paremad teadmised, kuidas jalgrattaga ning elektrilise tõukerattaga liikudes tagada enda ja teiste ohutus ning täiskasvanud kasutajate informeerimiseks tuleb teha palju paremat teavitustööd. Loodetavasti paraneb selle tulemusel üldine liikluskultuur.

Raimond Kaljulaid: mida teha elektriliste tõukeratastega?