Riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid kommenteerib Postimehes minister Urmas Reinsalu kõnet Riigikogu välispoliitika aastaarutelul.
Kõigepealt välisministri ettekandest. Maitse asi, kas ministri ettekanne peab olema sedavõrd isikupäratu ja igasuguse intellektuaalse särata tekst.
Ministri ettekanne oli optimistliku ametniku «asjad on töös»-tasemel. Meie aga elame ohtlikul ajal, kus õrna tasakaalu sõja ja rahu vahel hoiab veel vaid juuksekarva jagu tervet mõistust.
Mõistagi meile on eluliselt tähtis meiega sama väärtusruumi jagavate riikide ühtsus. Peame seisma selle eest, et rahvusvahelistes suhetes tuginetaks rahvusvahelisele õigusele.
Samas oleks olnud siiski huvitav kuulda ka seda, mil viisil nähakse Islandi väljaku kõige olulisemas kabinetis Eesti välispoliitikat muutuvas maailmas.
Uus aastatuhat algas Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide ründamisega Ameerika Ühendriikide idarannikul. Sellele järgnenud Iraagi sõda pani suurel määral proovile lääne ühtsuse ning Atlandi-ülesed suhted. Ukrainas on jätkuvalt sõda.
Suurenenud on rändesurve Euroopale ning see on pannud tugevalt proovile Euroopa riikide vahelise ühtsuse ja solidaarsuse. Viimase kahe aastakümnega on märgatavalt suurenenud vastuolud Euroopa sees – põhja ja lõuna ning ida ja lääne vahel.
Euroopa Liit on kaotanud rahvaarvult, majanduslikult ja sõjaliselt kaaluka liikmesriigi Ühendkuningriigi näol. Ameerika Ühendriikide majanduslik ja poliitiline mõju maailmas kahaneb, suureneb Aasia riikide, aga ka Venemaa aktiivsus ja mõju rahvusvahelistes suhetes.
Mis on selles olukorras Eesti plaan? Seda oleks tahtnud kuulda.
Keerulisi aegu oleks palju lihtsam üle elada, kui Eesti oleks sisemiselt ühtne. Peame endale aru andma, et mida vähem lähtume väärtustest sisepoliitikas, seda keerulisem on ajada väärtuspõhist välispoliitikat.
Keskerakonna ja Isamaa otsus kaasata valitsusse paremäärmuslikud populistid oli ja on tohutu hoop Eesti riiklike, eriti meie välispoliitiliste huvide jaoks.
Sellest tingitud negatiivne infovoog välismeedias on mõjutanud Eesti mainet, millele osutas ka Eesti Välispoliitika Instituudi tehtud uuring «Eesti välispoliitika mõju ja kuvand Euroopa Liidus».
Valitsus lihtsalt peab end kokku võtma. Välisminister peab hakkama juhtima.
Vahet pole, kui hull on olukord sisepoliitikas, tagada tuleb Eesti selge välispoliitiline joon. Meil ei saa olla mitut välispoliitikat. Keskerakond ja Isamaa peavad suutma seda selgitada ka oma koalitsioonipartnerile.
Et mitte piirduda ainult kriitikaga, tuleb siiski ministrit ning valitsust ka tunnustada. Senisest suurem panustamine majandusdiplomaatiale on tervitatav. Eksport, investeeringud ja turism on meie majandusele erakordselt olulised. Sellest sõltub omakorda meie elatustase ja meie inimeste heaolu.
Raimond Kaljulaid: välisminister peab tagama välispoliitika ühtsuse