Paljud pered tundsid eelmise aasta lõpus suurt ebaõiglust, kui perehüvitiste süsteemi muutmine tekitas käärid paljulapseliste perede ning ühe ja kahe lapsega perede vahel. Esmaspäeval on uued seadusemuudatused Riigikogu täiskogus esimesel lugemisel ja süsteem läheb muutmisele. Siinkohal on aga andestamatult vähe tähelepanu saanud asjaolu, et muudatustega toetatakse lisarahaga kõige enam haavatavaid sihtrühmi – üksi last kasvatavate vanemate lapsi, erivajadustega lapsi ja vanemliku hooleta lapsi.
Olgu kohe alguseks öeldud, et sotsiaaldemokraadid soovisid veelgi õiglasemat süsteemi, mis väärtustaks iga last, kasvagu ta siis ühe- või kahelapselises peres või lasterikkas peres, tõstes selleks ka universaalset lapsetoetust kõigile võrdsesse suurusesse. Kahjuks ei leidnud see ettepanek tänases keerulises riigirahanduse olukorras toetust.
Kavandatavad seadusemuudatused pööravad tähelepanu neile, kes on jäänud süsteemi vahele või ei ole aastaid riigilt vajalikku tähelepanu saanud.
Viimaks lõppeb ülekohus, kus pärast vanemahüvitise lõppemist tööle läinud vanem saab haigestunud lapsega koju jäädes ja hoolduslehte võttes hüvitist vaid alampalga pealt. See tähendab, et 80 protsenti päevatulust, mis haige lapse hooldamise eest kindlustatule makstakse, arvestatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud sissetuleku järgi. Vanemahüvitiselt aga – olgu see kui tahes suur – sotsiaalmaksu ei võeta. Nõnda ongi praegu arveldamise aluseks miinimumpalk ehk lihtsustatult on vanem saanud lapse haigestumisel temaga koju jäädes hüvitiseks miinimumi.
Kahe väikelapse emana olen hiljuti omalgi nahal saanud tunda, kuidas just lasteaiaga kohanedes oli sügis-talvisel hooajal päevi, mis möödusid haigena kodus kordades enam kui neid, mis möödusid lasteaias. See aga tähendab, et emal või siis isal tuleb töölt koju jääda. Pahatihti saabub aga just tagantjärele halb üllatus hüvitise suuruse kohta, mis aga mõjutab oluliselt pere kuu sissetulekut.
Uue korraga makstakse hooldushüvitist vanemahüvitise järgi või kui lapsepuhkusel viibinu on vanemapalgale lisaks teeninud suuremat ja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, siis selle pealt. Seega saab kahe aasta tagune sotsiaaldemokraatidealgatus ebaõigluse lõpetamiseks ja väikelastega perede majandusliku turvatunde loomiseks lõpuks teoks.
Perehüvitiste seaduse muutmisel on eelkõige saanud tähelepanu muudatused lasterikka perede toetuse osas, kuid selle kõrval on ära unustatud fakt, et tegelikult kohtab vaesust ja ilmajäetust palju rohkem üksikvanematega peredes. Statistikaameti järgi kogeb suhtelist vaesust pea iga kolmas üksikvanem. Nende sissetulekud pole kasvanud nii hoogsalt kui näiteks kahe vanemaga perede puhul.
Järgmise aasta algusest suureneb elatisabi 100 eurolt 200 eurole kuus. Seda maksab riik lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus. Elatisabi suurendamisega tagatakse peredele lapse ülalpidamiskulude suurusega paremas vastavuses toetus, mis aitab kaasa vaesuse ennetamisele ja leevendamisele. Sotsiaalkindlustusameti andmetel maksti 2022. aasta jooksul elatisabi 6160 lapse eest, st ligi kahele protsendile Eesti lastest.
Üksikvanemaga perede elujärge parandavad ka nii aasta algusest jõustunud ja ca 20 aastat paigal püsinud üksikvanema toetus, mis kerkis 19 eurolt 80 eurole.
Tegu on muudatustega, mis sihivad selgemalt sinna, kus vajadus on juba aastaid teravalt tunda andnud. Võtame siia juurde tugiteenuste pakkumise peredele, kes võtavad enda kasvatada vanemliku hooleta lapsi või harvikhaigustega laste raviks ning erivajadustega laste rehabilitatsiooni ja tugiteenustele lisaraha suunamise.
Lõpetuseks, kuigi on lihtne peituda loosungi taha, kuidas lapsed ei ole riigi kärpekoht, siis peame otsa vaatame faktidele – tegemist on oluliste sammudega nende perede ja laste jaoks, kus abivajadus on kõige suurem.