Sotsiaaldemokraadist riigikogu saadiku Rein Randveri sõnul aitavad täna parlamendis vastuvõetud relvaseaduse muudatused Eesti ühiskonda turvalisemaks muuta ja tagavad parema kontrolli selle üle, kellel on õigus relva kasutada.
„Relvad on meie ümber ja kasutuses olnud sajandeid. Tänasel päeval on relvadebatt kuum teema nii Eestis, Euroopas kui ka teistel mandritel. Meie eesmärk on, et tulirelva omaks ja käsitleks inimene, kes on usaldusväärne ja seaduskuulekas. Seega nende inimeste jaoks midagi oluliselt ei muutu, sest neil on jätkuvalt võimalus enesekaitseks relvi soetada,“ rääkis Rein Randver parlamendi suures saalis. „Täna on nii, et 1,5% relva- või soetamisloa taotlejatest ei saa positiivset vastust. Loodame, et see nii ka jääb.“
Eelnõu kohaselt peab Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalane, kes on elanud Eestis vähemalt 5 aastat, taotlema relvaluba Eesti kodanikega samadel tingimustel, isegi juhul, kui talle on väljastatud relvaluba teises riigis. Uute reeglite kohaselt võib relvaloa andmisest keelduda inimesele, keda on korduvalt karistatud süüteo toimepanemise eest. Loa andmisest võib keelduda või see kehtetuks tunnistada, kui on kahtlus, et relva omanik on ohuks riigi julgeolekule.
„Eelnõu menetlemisel oli palju vaidlusi seoses relvaeksami keele küsimusega. Ma olen veendunud, et leidsime parima lahenduse. Varem on Politsei- ja Piirivalveamet lubanud relvaeksamit teha ka muus keeles kui eesti keeles. Uue seaduse kohaselt sooritatakse relvaeksam eesti keeles,“ selgitas Randver. „Teoreetilise osa võib sooritada tõlgi abiga, aga praktiline osa tuleb täita iseseisvalt. See on oluline, sest tulirelva omav isik peab aru saama peamistest käsklustest. Oluline on aga rõhutada, et relvaeksam ei tohiks muutuda keeleksamiks“.
Relvaseaduse muudatused on eelnõu kohaselt kavandatud jõustuma 1. juulil 2018.a. Muudatused, mis vajavad IT-arendusi, jõustuvad 1.jaanuaril 2019.a.