Avaldatud Postimehes 5.12.2018.
IT-firma Nortal asutaja Priit Alamäe on Eesti 200 valimisprogrammi ühe osana toonud esile 11 punkti, kuidas jõuda Eesti IT-tiigrihüppe järgmisele tasemele. Infotehnoloogiaministrina on mul hea meel neid mõtteid lugeda, sest kõik ideed, mis meie IT-edulugu edasi viivad, on vägagi oodatud, kirjutab Rene Tammist.
Erilist heameelt valmistab see, et paljud loetletud ideedest on tänaseks juba kas tehtud või tegemisel. Alles oktoobris allkirjastasin koos Statistikaameti peadirektoriga koostööleppe, et parandada riigipoolset avalike andmete analüüsimise võimet, sest nii saame avalikus sektoris teha täpsemaid otsuseid ning tõhustada äriprotsesse ettevõtluses. Eraldasime Statistikaametile 1,4 miljonit eurot kolmeks aastaks, et toetuse abil looks Statistikaamet ka laiema andmekaeve võimekuse riigisektoris – sisuliselt olemegi juba kujundanud Statistikaametist kogu maailmas väga unikaalse Andmeameti.
Tänasel valitsusel on töös mitmeid teisigi Alamäe poolt loetletud ideid, mille puhul saame juba rääkida ka esimestest töövõitudest ning rahvusvahelisest tunnustusest. Andmete ühekordne küsimine, avalduste esitamise kaotamine, halduskoormuse mõõtmine ning riikliku suhtluse kiirendamine on paljuski juba teostatud või vähemalt olulises mahus töös. Nullbürokraatia projektiga suutis riik vähendada paberimajandust riigiaparaadis ning enamik ettevõtjate poolt esitatud ettepanekutest bürokraatia vähendamiseks on tänaseks tehtud.
Tööd on alustanud ekspertrühm tehisintellekti rakendamiseks isikustatud e-riigi loomiseks. Ekspertrühma töö tulemus peab meid viima maailmas esimeste riikide sekka, kes võtab kasutusele tehisintellekti lahendusi e-valitsemises. Avalikus sektoris on juba arendamisel 50 uut teenust tehisintellekti rakendamiseks, samuti on tehisintellekti rakendusi asutud Eestis reaalselt katsetama mitmetes teistes valdkondades, alates põllumajandusest kuni küberturvalisuseni. Olen seda ka varem korduvalt öelnud, et kõike, mida on võimalik masinatel inimeste eest ära teha, tuleks neil lasta ka teha.
E-riigi arendamine peab olema järjepidev ning see peab lähtuma kasutajasõbralikkusest. Riigipoolseid e-teenuseid ei ole loodud vaid rahvusvaheliste kajastuste saamiseks, vaid ikka selleks, et inimeste elu muutuks lihtsamaks, ohutumaks ja paremaks. Väga konkreetne näide sellest on majandusministeeriumi arendatud sündmusteenuste lahendus. E-riik peab tegutsema kasutaja jaoks nähtamatult, võimalikult vähe administratiivset ressurssi nõudes.
Me teame täpselt, milliseid samme tuleb inimesel astuda ettevõtte asutamisel, lapse sünni registreerimisel, juhiloa taotlemisel jne. Samuti teame, milliseid andmeid selleks küsitakse. Sündmusteenuse korral käivituvad need protsessid automaatselt – tulevikus ei saa enam keegi öelda, et näiteks ettenähtud toetus jäi saamata, sest ei osanud aimatagi selle taotlemise protsessi. Nii saame siduda erinevad tegevused üheks tervikuks ning kujundada riigiaparaadi toimimise võimalikult nähtamatuks.
Ilma ettevõtjate panuse ning toetuseta ei saa riik neid väljakutseid edukalt ellu viia – erasektor, nende seas ka Nortal, on olnud e-riigi puhul väga tugevaks partneriks ning ühtlasi ka kasusaajaks. Minu nägemuses ongi riigi ülesandeks luua platvorm, millele eraettevõtted saavad ehitada oma rakendusi. Me koostöö on selles vallas esimesi samme astumas, kuid üheskoos suudame hoida meie IT-tiigri hüppevalmina ka edaspidi.
Seotud lood: