Rene Tammist: Eestil on potenstiaali vältida kliimakatastroofi, aga valitsus ei taha sellest võimalusest kinni haarata

Kirill KlausKeskkond

rene tammist

Eesti valitsuse otsus mitte toetada Euroopa Ülemkogul sajandi keskpaigaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärki on lühinägelik, kirjutab endine ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist Eesti Päevalehes.

Ehk saab see viga peagi ära parandatud – lootust selleks annab Võidupüha eel Brüsselis olnud peaminister Jüri Ratase tõdemus: „Kliimaneutraalsuse saavutamine on meie kõigi tulevikku silmas pidades väga oluline eesmärk.“

Aga täna tuleb meil elada teadmises, et koos Poola, Ungari ja Tšehhiga kuulub Eesti nende riikide hulka, mis ei pooldanud sihti jõuda aastaks 2050 süsinikneutraalse majanduseni. Seda erinevalt Põhjamaadest, mis on seadnud kliimamuutuste vastase võitluse prioriteediks. Samuti tuleb meil elada teadmises, et üks valitsusse kuuluv erakond eitab kliimamuutusi ja Eesti mängitud osa selle kujunemises.

Kliimamuutused mõjutavad 21. sajandit rohkem kui miski muu. Kliimamuutuste vastasest võitlusest on saanud üleilmne väljakutse, kus üks kesksemaid rolle on kanda poliitikutel. Rahvusvaheline teadlaste kogukond on tänaseks jõudnud ühele meelele nii inimtekkeliste kliimamuutuste osas kui ka selles, et aega heitmete vähendamiseks on jäänud väga napilt. See nõuab kiiret ja otsustavat tegutsemist, kahtlemata ka Eestilt, mis on OECD riikide seas kõige süsinikumahukama majandusega riik.

Valitsustevahelise organisatsiooni IPCC viimane kliimaraport toob välja, et senine eesmärk hoida maakera temperatuuri keskmine soojenemine alla 2 kraadi ei anna oodatud tulemust, mistõttu tuleb vältimatult püüelda alla 1,5-kraadise keskmise temperatuuritõusu poole.

Euroopa Liidus seni kokku lepitud poliitikad vähendavad aastaks 2050 heitmeid vaid 60 protsendi ulatuses. Küll aga näeb ka Eesti allkirja kandev Pariisi kliimalepe ette, et 1,5-kraadise eesmärgi nimel tuleb CO2-neutraalsus saavutada sajandi keskpaigaks.

IPCC hinnangul tohib inimkond selleks, et hoida soojenemine 1,5 kraadi piires, emiteerida süsihappegaasi kokku vaid suurusjärgus 500 miljardit tonni. Samal kursil jätkamine tähendab aga, et aastaks 2100 on globaalne temperatuur tõusnud nelja kraadi võrra.

Keskkonnauuringute Keskuse andmetel paiskab keskmine eestlane igal aastal õhku üle 13 tonni CO2-te. Oma osa järelejäänud CO2 kvoodist kasutab Eesti ära järgmise 4 aasta jooksul. 67 protsenti meie CO2 heitmetest tekib soojuse ja elektri tootmisest. Oma „panuse“ annavad transport, põllumajandus ja tööstus. Heitmeid tuleb hakata jõuliselt vähendama juba täna, mis paratamatult tähendab Ida-Virumaa järk-järgulist põlevkivist lahti sidumist. Siinkohal tuleb tagada piirkonna inimestele majanduslik ja sotsiaalne kindlustunne, toetada kohalikku ettevõtlust ja aidata kaasa uute töökohtade loomisele.

Vastutustundlik kliimapoliitika nõuab terviklikku lähenemist, kus oma koht on taastuvenergial, hoonete energiatõhususel, säästval transpordil ja põllumajandusel ning jäätmemajandusel, aga ka loodusvarade säästval majandamisel ning süsiniku sidumisel meie metsades ja soodes. Kliimaprobleemi aitavad samuti lahendada digimajanduse ja ringmajanduse arendamine ning rohetehnoloogiate ja teadustööde rakendamine.

Mina näengi kliimakatastroofi vältimise ühe peamise abinõuna juba käivitunud rohetehnoloogiate revolutsiooni, mis oma mõjult sarnaneb esimese tööstusrevolutsiooniga ja on kiiruses võrreldav digitaalse revolutsiooniga.

Eestil on tugevad eeldused töötada uuenduste kallal, mis võiksid aidata lahendada olulisi keskkonnaväljakutseid. Eestil tuleb käituda mitte vaid lahendustega kaasa mineva riigina, vaid rohelise mõtteviisi ning tehnoloogiate arendamisel teerajajana. Võtmetehnoloogiad on muuhulgas näiteks robootika, tehisintellekt, biotehnoloogia, uudsed süsinikuvabad energiatootmise ja salvestamise lahendused ja 3D-printimine.

Eestis on kümneid cleantech-ettevõtteid, kelle toodete seast leiab uudsest ventilatsiooniseadmest jäätmete taaskasutamise lahendusteni, kütuseelementidest energiatarbimise juhtimisseadmeteni. Nende seas on ka Eesti tehnoloogiaettevõtted, kes on omas valdkonnas maailmas esirinnas, olgu kasvõi näiteks ülitõhusate kütuseelementide arendaja Elcogen või superkondensaatorite tootja Skeleton.

Ent selleks, et rohetehnoloogiasektorile tõeline hoog anda, vajame uuel tasemel koostööd, eesmärgipüstitust kliimaneutraalse majanduse arendamiseks sajandi keskpaigaks, selget poliitilist tahet olla muutuste eestvedajateks, rahastust riigi, ülikoolide ja ettevõtjate vahel, eesmärgiga arendada uudseid lahendusi. See oleks konkreetne võimalus panna alus Eesti majanduse uuele kasvumootorile ning tutvustada Eestit rohemajanduse kompetentsikeskusena.

Sotsiaaldemokraatide hinnangul on absoluutselt hädavajalik jõuda sajandi keskpaigaks kliimaneutraalse majanduseni. Me kutsume üles leidma need viisid, kuidas seda parimal võimalikul moel saavutada ning asetada meie majandus nende muutuste keskmesse.

Rene Tammist: Eestil on potenstiaali vältida kliimakatastroofi, aga praegune valitsus ei taha sellest võimalusest kinni haarata