Rene Tammist: ettevõtete toetamine siseriiklikult ja välisturgudel on üks tervik

Eestil on möödunud aastal valitsuse poolt vastu võetud äridiplomaatia strateegia, kus on kirjas ühised mõõdetavad eesmärgid kõikidele äridiplomaatia valdkonnaga puutumust ning kaasvastutust omavatele asutustele, kirjutab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist.

Olen ettevõtlusministrina nõus, et Eesti äridiplomaatia korraldust tuleb Eesti ekspordivõimekuse suurendamiseks ja välisinvesteeringute Eestisse toomiseks pidevalt ajakohastada. Pikemas perspektiivis on kahtlemata vajalik äridiplomaatiale suunatud ressursside suurendamine, nii täiendavate inimeste kui rahaliste vahendite näol. Kuid pigem tuleks mõelda, kuidas ettevõtjaid senisest enam ekspordiedendamisesse kaasata ning globaalseid ärikontakte üheskoos jagada.

Eesti majandus on sedavõrd avatud ja ekspordile suunatud, et sisuliselt on kogu riigi ettevõtluspoliitika töö selle nimel, et ettevõtjad saavutaksid maksimaalset edu eksporditurgudel ja laiemalt väärtusahelates kõrgemale positsioonidele tõusmisel.

Välisministeeriumi juurde eraldi väliskaubandusministri koha loomine tekitaks vaid suuremat killustatust ning eeldaks eksporditegevuste eraldamist muudest ettevõtluse hoogustamiseks loodud lahendustest. Me ei saa teineteisest eraldada Eesti majanduse hoogustamiseks siseturul tehtavaid tegevusi ja meetmeid rahvusvahelisel areenil äridiplomaatia edendamisest, sest need käivad käsikäes.

Peame lähtuma eelkõige sellest, milline struktuurne lahendus aitab kõige paremini kasvada just Eesti ettevõtjatel – nii koduturul kui ka välisturgudel. Näiteks on EASis üks olulisemaid ettevõtlust suunavaid meetmeid ettevõtte arenguprogramm, mille käigus määratlevad ettevõtjad oma pikaajalistes arenguplaanides uute toodete või teenuste arengujärgud ning rahvusvahelised müügitegevused. Selle iga ettevõtte jaoks kriitilise tähtsusega protsessi eraldamine ekspordiedendusest ei teeni ühtegi majanduskasvu hoogustamisele suunatud eesmärki.

Väga oluline on meie jaoks ka välisinvestorite Eestisse toomine ning nende Eestisse meelitamisel jääb vaid riikidevahelisest diplomaatilisest suhtlusest väheks – näiteks hiljuti Pärnus avatud Metsä Woodi innovaatilise vineeritehase Eestisse saamiseks kasutati kõiki meetmeid, mis rakenduvad ka kohalikele ettevõtjatele, alates koolitustoetustest kuni taristutoetusteni. Need meetmed ei ole otseselt suunatud välisinvestoritele, kuid osutusid määravateks investeeringuotsuse tegemisel.

Ettevõtluse edendamiseks tuleks paremini integreerida klassikalised ettevõtlusmeetmed aktiivsete tööturu-, haridus- ning teadus- ja arendusmeetmetega. Samuti peame olema senisest paindlikumad ja märgatavalt kiiremad uute lahenduste juurutamisel, olgu need siis regulatiivsed või toetavad, mis aitavad meie ettevõtete ekspordivõimekuse kasvule, turismiedendamisele ja välisinvesteeringute meelitamisele kaasa.