Riigi koomale tõmbamine käib maainimeste arvelt

Jana RistimetsRiigieelarve

Elame suurte paradokside ajal. Ühiskonnal on veskikivina kaelas pandeemia ja sellest tingitud kannatused, aga samas kuuleme pidevalt uudiseid majandusbuumist ja teatud sektorites toimuvatest palgatõusudest.

Hoogsa  majanduskasvu toel kosuvad ka riigi tulud. Teisalt tunnevad väga paljud inimesed omal nahal, kuidas nende toimetulek on hinnatõusude ja eriti elektri kallinemise tõttu halvenenud. Neid, kelle sissetulekud on sisuliselt vähenenud  ei aita kuidagi teadmine, et nii uute autode kui ka kinnisvara ostmine käib praegu täistuuridel. Ebavõrdsust ja suhtelist vaesust on Eestis selgelt rohkem kui 2-3 aastat tagasi.

Ei saa öelda, et valitsus ebavõrdsuse leevendamisega üldse ei tegele. Loodetavasti õnnestub jaanuaris tööle saada energiakulude hüvitamise uus süsteem, mis võimaldab inimestele toetust maksta ja seda ka tagasiulatuvalt. Rahandusministeeriumi hinnangul peaks sellest meetmest abi saama ligi 70 000 inimest.

Paraku kasvatab 2022. aasta riigieelarve veelgi regionaalset ebavõrdsust. Alustan siseturvalisusest. Politsei-ja piirivalveametis leiab aset valus 3,5 miljoni euro suurune kärbe, mille tulemusel koondatakse hulgaliselt töötajaid, sealhulgas piirkonnapolitseinikke.

Küsisin siseminister Kristian Jaanilt novembri lõpus riigikogus, et mis siis täpsemalt 1. jaanuaril juhtuma hakkab, aga ministri vastus jäi hämaraks. Tegelikkuses hakkab tuleval aastal just maapiirkondades turvalisus vähenema.  Politseile peale sunnitud protsendikärbe toob lisaks kaasa selle, et veelgi väheneb politsei võimekus uurida väiksemaid kuritegusid.

Kui politseil ei ole jõudu tegeleda näiteks jalgrattavargustega ega aidata  identiteedivarguste ohvreid, siis kannatanute usk oma riiki küll kuidagi ei kasva. Piirkonnapolitseinikke rolli ei tohi alahinnata – nemad teavad, mis kogukonnas toimub ja kus on riskikohad. Nemad pakuvad kohapeal turvatunnet. Olukord, kus hoomamatult suurteks paisunud omavalitsustes on ametis vaid üks äärmuseni koormatud piirkonnapolitseinik, on selgelt vastutustundetu.

Detsembri alguses jõudsid meediasse teated sellest, kuidas kõik väiksemad kodakondsus- ja migratsiooniameti bürood, uue nimega politsei- ja piirivalveameti teenindused jäävad avatuks vaid kolmel päeval nädalas. Põlvas, Võrus, Valgas, Viljandis, Jõgeval, Kuressaares, Paides ja Raplas ei saa inimesed enam nädala kahel tööpäeval oma dokumendiasju ajada.  Kärdla, Rakvere ja Haapsalu teenindused on juba praegu ülepäeva avatud. See muudatus toob kaasa teenuste kättesaadavuse halvenemise ning riik kaugeneb väiksemates kohtades ja maapiirkondades oma inimestest. E-lahendused ei ole võluvits, mis kõigile sobivad. Arvestatav hulk inimesi ei saa nendega hakkama ega peagi saama!

Üks praeguse valitsuse rumalamaid samme on laste huvihariduse rahastuse kärpimine nelja miljoni euro võrra. See muudatus lööb eelkõige maalapsi. Huvitegevuse riiklik toetusmeede  on olnud üks tõhusamaid piirkondliku ebavõrdsuse vähendamise viise, kuna see  oli positiivselt kaldu just maaomavalitsuste suunas. Veel lõhkus valitsuskoalitsioon ära hasartmängumaksul põhineva kultuuri, hariduse ja spordi toetamise süsteemi, mille kaudu viidi ellu paljusid regionaalseid projekte.

Aruka riigivalitsemise juures tulebki aeg-ajalt kriitiliselt eelarve üle vaadata, aga mingil juhul ei tohi see toimuda regionaalse ebavõrdsuse suurendamise ega inimeste riigist võõrandumise hinnaga.