Riina Sikkut: hool ega hoole eest tasumine ei saa jääda vaid lähedaste kanda

Tervise teemadel on vaja vähem poliitikat ja rohkem koostööd, võrdsuspoliitikas vastupidi rohkem poliitilist tuge ning töö valdkonnas vaja plaani kohanemiseks muutuva töötamise ja vanemaealise tööjõuga. Suurimat muutust ootab lähiaastatel sotsiaalhoolekanne  – nii võtab ametist lahkuv tervise- ja tööminister Riina Sikkut kokku sihte, kuhu tema hinnangul vaja edasi liikuda.

Millised on peamised murekohad: mis jäi tegemata või poolele, mille puhul on hirm, et järgmine minister võib otsused tagasi pöörata?

Arusaadavalt soovib iga inimene oma tervisemuredele kiiret lahendust ning arsti vastuvõtule ilma pikema ravijärjekorrata. Kindlustunne, et vajadusel on arstiabi kättesaadav ja haigestumise korral ei jää keegi abita, on tähtis nii inimeste tervise kui ka üldise ühiskondliku turvalisuse jaoks.

Vastuvõttude ja plaaniliste protseduuride arvu on viimasel aastal suurendatud, tervisekeskused valmivad, e-konsultatsioon leiab järjest laiemat kasutamist, digiregistratuur rakendub sel aastal, kuid samas suunas tuleb edasi minna ning nelja aasta jooksul oleks vaja lahendada tervishoiu lisaraha küsimus ka pikemas plaanis. Uue valitsuse leppes on ravijärjekorrad, tervisekeskused ja digilahendused ära märgitud ning usun, et Tanel Kiik järgmise ministrina seisab selle eest, et inimesed saaksid vajaliku arstiabi ning tehnoloogia pannakse inimeste tervise heaks tööle.

Eesti arstide töö on väga heal tasemel, kuid vahel ei lähe kõik plaanide kohaselt, siis tuleb sellest õppida ja patsiendil peab olema võimalus hüvitisele. Patsientide väärikaks kohtlemiseks ning kahjujuhtumite ühetaoliseks menetlemiseks on vaja nn patsiendikindlustust.  Osapooled on sotsiaalministeeriumi eestvedamisel eelnõuga lõpusirgel. Kahju, et me ei jõudnud selles valitsuses patsiendikindlustust vastu võtta, kuid uuel valitsusel on selleks võimalus.

Koalitsioonileppes pole aga lisaraha ega patsiendikindlustust mainitud. Silma paistab näiteks hambaravihüvitise nö vabaks laskmine. Nii nagu tervishoiuteenuste puhul, on kokkulepitud ühesugune hind kõigile haiglatele, nii ka hambaravikliinikud peaksid hambaravihüvitise puhul leppima ühesuguste hindadega, et patsient saaks Tallinnas ja Värskas hüvitise ja omaosaluse eest hamba plommida või välja tõmmata või hambakivi eemaldada. Muutes hinnad vabaks võib juhtuda nii, et hüvitise eest saab Tallinnas inimene vaid hambaarstitooli istuda, kuid abi ei saa.

Tööpoliitikat praktiliselt leppes ei mainita, vaid tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus on sees. Tööturul on hetkel olukord hea, kuid tulevikku vaadates tuleb fookusesse võtta oskuste kaasajastamine ning nende rühmade tööturule toomine, kel tervise, vananenud oskuste või hoolduskoormuse tõttu töö leidmine ja tööl käimine keerulisem.

Kahjuks ei leia leppest ka naiste rolli ühiskonnas mõjutavaid teemasid nagu laste ja eakate eest hoolitsemise ühtlasem jagamine, segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul, naiste osakaalu tõstmine juhtivatel ametikohtadel ning palgalõhe kahandamine. Mõne koalitsioonipartneri väljaütlemisi ja valitsuse mehist koosseisu arvestades see ei üllata, vaid paneb muretsema.

Mis on need peamised suunad, millele tuleks järgmisel ministril rõhku panna?

 

Portfell on järgmisel ministril väga suur (tervise- ja tööministri ning sotsiaalkaitseministri ametikohad liidetakse) ning teemasid on palju. Märgin ära, et tervisemurega inimene peab saama õige abi õigel ajal ja õiges kohas ning selles mängivad perearstid ja –õed võtmerolli. Tuleb jätkata perearstide ja –õdede rolli tugevdamisega, digilahendused tervishoius targalt tööle panna ning pingutada, et arstiabi oleks kättesaadav ja kvaliteetne igal pool Eestis.

Kõige kõrgem on suhteline vaesus töötute seas, sest hüvitist või toetust saab umbes pool töötutest ning need on madalad, nii et lähiaastatel ootab ees töötuse hüvitamise muutmine.

Sooline ebavõrdsus ei kao iseenesest, kasvõi avalik sektor peab selles osas eeskuju näitama ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise eest seismine on võimalikke koalitsioonipartnereid arvestades järgmisel ministril kindlasti vajalik.

Igaüks soovib võimalikult kaua iseseisvalt toime tulla, aga kui abi on vaja, siis ei saa hool ega hoole eest tasumine jääda valdavalt lähedaste kanda – tuleb suurendada koduteenuste mahtu ja meie ühist panust hoolekandeteenuste eest tasumisel. Suurimat muutust ootabki lähiaastatel sotsiaalhoolekanne.

Millised olid suurimad kordaminekud?

Eelneva ministrina tõi Jevgeni Ossinovski tervishoidu lisaraha, seega oli mul näiteks võimalik sõlmida möödunud aasta lõpus kollektiivleping arstide ja õdede palgatõusuks. Tänu selle, et meil on arstidel ja õdedel paremad töö- ja palgatingimused, on pidurdunud nende väljaränne ning järelkasvu on peale tulemas. Loomulikult tuleb aga jätkata tööd, et arste ja õdesid jaguks kõikjale üle Eesti.

Hästi käivitusid hambaravi toetus ja täiendav ravimihüvitis. Mõlemad sammud on olnud olulised eelkõige suurte tervisekulutustega inimestele – ehk siis retseptiravimite soetamine ei vii enam inimesi vaesusriski, hambaarstile minek on jõukohasem. Kuna hambaravi on kallis teenus, ei saanud enne hüvitise jõustumist väga suur hulk inimesi Eestis endale hambaravi lubada. Eelmisel aastal kasutas hambaravihüvitist aga üle 223 000 inimese. Paljud neist just madala sissetulekuga inimesed.

Eelmisel aastal kasvas ka eriarsti vastuvõttude ja plaaniliste protseduuride arv, näiteks puusaproteesi ja silmakae operatsiooni saab kiiremini. Lisandus uusi ravimeid ja meditsiiniseadmeid, näiteks  diabeedilapsed saavad kaasaegse sensoriga pumba ning kalli bioloogilise ravi kättesaadavus paranes.

Samuti kasvas võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teema rahastamine, näiteks perevägivalla all kannatanute abistamiseks mõeldud tugikeskuste rahastamine tõusis sel aastal miljoni euroni.

Töö valdkonnas pidasime aktiivset arutelu tööõnnetuste hüvitamise ja töölepingu muudatuste teemal. Rakendus toetus töökohtade loomiseks ja töötajate koolitamiseks neis piirkondades, kus on kõrgem töötus (Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti).

Aga kokkuvõttes on tervise teemadel vaja vähem poliitikat ja rohkem koostööd, võrdsuspoliitikas vastupidi rohkem poliitilist tuge ja töö valdkonnas vaja plaani kohanemiseks muutuva töötamise ja vanemaealise tööjõuga.

Millised vastu võetud otsused hakkavad uue valitsuse all kehtima?

Lisaraha tuleb tervishoidu ka järgmistel aastatel, digiregistratuur on käivitunud ja läheb üle-eestiliseks, personaalmeditsiini rakendamise plaan on paigas, näiteks geeniinfo ravimisobivuse kohta jõuab paari aasta pärast ravimite koostoime andmebaasi, tervisekeskuste rahastusotsused on tehtud ja neid on mõne aasta pärast üle Eesti juba 60.

 

Artikli lühiversioon ilmus Delfis, 28.04.2019

Foto: Ilja Matusihis