Riina Sikkut: koolipäeva regulatsioon on tõesti tegelikkusest kaugenenud

Ann VaidaHaridus, Lapsed ja pered, Noored

Riina Sikkut

Külli Taro tõi reedeses Vikerraadio päevakommentaaris välja, et koolipäeva reguleeriv määrus on aegunud ega vasta tegelikkusele. Olen sellega täiesti nõus. Määruse uuendamisega tegelenud haridus- ja terviseekspertide rühm teeb oma ettepanekud muudatusteks juba 14. septembril, kirjutab tervise- ja tööminister.

Laste tervise kaitse koolikeskkonnas on oluline ja peame arutama, kuidas seda kõige mõistlikum teha on. Ehk kas ja kuidas uuendada rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määrust “Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele”.

Koolipäeva pikkus, õpilaste koormus ja õppetöö korraldamine mõjutavad laste rahulolu ja toimetulekut koolis. Arutamist vajab, milliseid nõudeid kehtestada ning kuidas tagada, et need oleksid vajalikud ja päriselus rakendatavad. Samas leian, et määruse uuendamisega saame anda suuna laste tervise hoidmisele koolikeskkonnas.

Nõnda võib küsida, kas esimeses klassis kodutööde absoluutne keeld on arukas ja vajalik, kui kodutööks on näiteks korjata pargist kümme värvilist vahtralehte või uurida oma vanavanematelt nende koolimineku lugusid. Mina leian, et absoluutne keeld pole vajalik ja selle tühistamine mõistlik.

Küsida võib sedagi, miks peab koolipäev algama kell kaheksa hommikul, kui on teada, et laste liiga napp uneaeg tekitab vaimse ja füüsilise tervise probleeme. Äkki võiksime suunduda sinna, et koolipäeva algus on kell üheksa? Või kas laste tervisele mõeldes võiks üldnorm olla koolipäeva korraldamine ühes vahetuses.

Just rakendatavuse poolest vajab kehtiv määrus üle vaatamist ja seda juba tehaksegi. 2017. aastal moodustati Jevgeni Ossinovski eestvedamisel haridus- ja terviseekspertidest koosnev töörühm, mille ülesanne on pakkuda lahendused kooli õppekorraldusele ja päevakavale sätestatud tervisekaitsenõuete kitsaskohtadele. Ehk siis just nimelt selle määruse murekohtadega töörühm tegelenud ongi.

Nüüdseks on töörühm jõudnud oma tööga lõpusirgele ning uuendatud määrus võtab arvesse valdkonna asjatundjate ettepanekuid. Töörühm vaatab määruse eelnõu 14. septembril toimuval viimasel kohtumisel veel üle ning seejärel saadame selle juba kooskõlastusringile.

Töörühma olid kaasatud sotsiaalministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, õpilasesinduste liidu, lastekaitse liidu, haridustöötajate liidu, õpetajate liidu, koolijuhtide ühenduse, lastevanemate liidu, koolipsühholoogide ühingu, Tervise Arengu Instituudi, Terviseameti, õiguskantsleri kantselei ning sihtasutuste Kiusamisvaba Kool ja Noored Kooli esindajad.

Avaldatud ERRi arvamusportaalis 3.09.2018