Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas täna presidendi valimise seaduse muutmise eelnõu, kuhu sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku, mis suurendab valimiskogus ligi kaks korda kohalikest omavalitsustest pärit valijameeste arvu.

“Kui riigikogu ei suuda presidenti ära valida, siis läheb järg valimiskokku, kus tänaste reeglite alusel oleks parlamendi ja kohalike esindajate osakaal sisuliselt võrdne. Õiglane on anda linnadele ja valdadele suurem roll ja taastada valimiskogus enne 2017. aasta haldusreformi valitsenud  kohalike volikogude esindajate ja riigikogu saadikute suhte, kus kaks kolmandikku valijameestest tulid riigipead valima linnade ja valdade volikogudest,“ selgitas Riina Sikkut.

Selle tulemusena valitakse volikogudest valimiskogusse ilmselt 204 liiget ja koos 101 riigikogu liikmega oleks valimiskogu 305-liikmeline. Kui seadus jääks muutmata, siis kuuluks valimiskogusse 208 liiget.

Sotsiaaldemokraatide teine ettepanek tagab väikestele omavalitsustele, aga ka opositsiooni kuuluvatele volikogu liikmetele presidendi valimiskogus suurema esindatuse. Praegune kord näeb ette, et kuni 10000 hääleõigusliku kodanikuga omavalitsustest valitakse valimiskokku üks inimene.  “Enamasti esindab see mees või naine koalitsiooni. Meie ettepanek sätestab, et väikseim volikogu esindajate arv on kaks. Kuna valimine toimub ühes hääletusvoorus, siis saavad nii kohalik koalitsioon kui opositsioon oma valijamehe. Kindlasti teeb see valimiskogu laiapõhjalisemaks ja demokraatlikumaks,” märkis Sikkut.

Presidendi valimise seaduse muudatused on läbinud riigikogus esimese lugemise. Järgmised riigipea valimised toimuvad Eestis 2026. aasta hilissuvel.