Riina Sikkut: valitsus ei suuda kaitsta teise samba muudatusi ja läheb neid nüüd jõuga läbi suruma

Pensionisüsteemi võib muuta üht- ja teistmoodi, aga kahtlemata vajab pea kõiki tulevasi pensionäre puudutav ja pikaajalise, aastakümnete taha ulatuva mõjuga eelnõu sisulisi ja põhjalikke arutelusid. Arutelusid ja ka lahendusi, kuidas teise samba paindlikkust suurendada, kuidas vältida ülemääraseid riske makromajandusele ning tänaste kulude katmist tulevaste pensionide arvelt. Ja muidugi ka seda, kuidas hoida ära vastuollu minekut põhiseadusega. Paraku ei aidanud siin opositsiooni esitatud ligi tuhat muudatusettepanekut, mille keskne eesmärk oli sisuliste debattidega jätkata, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Riina Sikkut Postimehes.

Dialoogi astumise asemel tegi valitsus meeleheitliku sammu – otsustas siduda teise samba eelnõu usaldusega, et kindlustada selle vastuvõtmine 29. jaanuaril. Koalitsiooni soovimatus dialoogi pidada ning tahe kiiresti, jõuga ja kedagi kuulamata oma eelnõu läbi suruda on Eesti tuleviku suhtes ülimalt vastutustundetu. Selle käigu taga on soov jagada inimestele enne kohalikke valimisi kätte nende pensionisäästud ning selle pealt saadav maksutulu kulutada oma äranägemise järgi.

Valitsus läheb usaldushääletuse teed eelnõuga, millel on selge risk põhiseaduse riiveteks nii inimeste ebavõrdse kohtlemise kui kogumise jätkajate vara säilimise seisukohast, kui tuua välja ainult paar näidet. Valitsus seob usaldusega eelnõu, mille puhul pole kindlust, et kõik vajalikud IT-lahendused jõustumise ajaks valmivad. Ja samas selgitavad eelnõu eestkõnelejad silmakirjalikult, et muudatusettepanekute suure hulga tõttu ei jäänud neil midagi muud üle.

See on vale. Tuleb hoopis aeg maha võtta ja kompromiss leida. Valmisolek selleks on nii opositsioonil kui ka kirjalikke ettepanekuid teinud osapooltel. Valitsuse teise samba eelnõu tähendab pööret meie senises pensionisüsteemi korralduses, hõlmates väga palju osapooli.

Meenutuseks mõned faktid. Pärast pikki kuid juttu, kuidas teisest sambast saab varsti raha välja võtta ja ka juba sõlmitud eluaegseid annuiteetlepinguid lõpetada, esitas valitsus läinud aasta 14. novembril riigikogule eelnõu ja seletuskirja. Eelnõu menetlema hakanud rahanduskomisjonile kirjeldasid arvukaid murekohti ja tegid ka omalt poolt ka kirjalikke muudatusettepanekuid Pensionikeskus, Eesti Pank, Finantsinspektsioon, FinanceEstonia, Eesti Kindlustusseltside Liit, LHV Varahaldus, Luminor Pensions, Swedbank Investeerimisfondid, Tuleva ühistu, Dementsuse Kompetentsikeskus, Eesti Pangaliit, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon, Maksu- Ja Tolliamet, riigikontroll ja õiguskantsler. Lisaks korraldas Eesti Panga põhjaliku pensioniseminari koos välisekspertidega ning koostas mõjuanalüüsi. Avalikustati ka kaks õigusanalüüsi.

Juba tükk aega enne seda, 8. oktoobril algatasid sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond riigikogus eelnõu eesmärgiga lahendada teise samba kolm olulist kitsaskohta – muuta väljamaksete süsteem paindlikuks (sh lubada puuduva töövõime ja tervisemurede korral kogutu korraga välja võtta), teha teise samba väljamaksed tulumaksuvabaks ning parandada inimeste teadlikkust nende pensioniõigustest ja väljamaksevõimalustest. Meie eelnõu oleks seadustamise korral teist sammast paremaks teinud, aga kohustuslik kogumine oleks jätkunud. Paraku lükati see eelnõu 4. detsembril koalitsiooni häältega tagasi.

12. detsembril andis opositsioon riigikogus üle sarnase sisuga eelnõu, mis ootab nüüd rahanduskomisjonis menetlemist. Opositsiooni eelnõu omab valitsuse omaga olulist ühisosa, küll ei võimalda see 17 aasta jooksul kogutu väljavõtmist ning teine sammas säilib pensionisüsteemi osana.

Samuti esitasime me valitsuse eelnõule arvukalt sisulisi muudatusettepanekuid. Kuna koalitsioon ei võtnud ei opositsiooni ega eksperte kuulda, siis ülejäänud ettepanekute põhjuseks, nagu juba öeldud, oli avada sisuline arutelu meie sisuliste ettepanekute üle. Selgus aga, et valitsus kardab nii tõsist parlamentaarset debatti kui oma peaga mõtlevaid koalitsioonisaadikuid. Milleks muidu see meeleheitlik otsus minna „reformi“ jõuga läbi suruma.

Riina Sikkut: valitsus ei suuda kaitsta teise samba muudatusi ja läheb neid nüüd jõuga läbi suruma