Riskikapitalifirma peab Eestit maailma parimaks idufirmade keskkonnaks

rene tammist

Rahvusvaheline riskikapitalifirma Index Venture hindas maailma riikide ettevõtluspoliitikaid ning leidis, et Eesti majanduskeskkond on startup‘i-sõbralikkuses esikohal – alustavatel ettevõtetel on siin väiksem risk põruda, ettevõtluspoliitika on mõislik ning koht äritegevuseks väga atraktiivne.

“Eestit on sageli toodud esile avatud majandusega riigina, kus innovatsiooni peetakse normaalsuseks. Meil pole suuri rikkusi ega tohutut kogust maavarasid, seega ellu jäämiseks peamegi olema nutikad ning see väljendub ka suures ettevõtlusaktiivsuses ja uute niššide otsimises globaalsel turul. Eesti jaoks tähendab see peaasjalikult uute tehnoloogiatega tegelemist,” vahendas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ettevõtlusminister Rene Tammisti sõnu.

“Eesti on riik, kus välistalendid on oodatud. Meil on ka ainulaadne ja edukas e-residentsuse programm, mis sel reedel sai nelja-aastaseks. Eesti trumbiks on erasektori positiivne kaasamine riigi poliitikakujundamisse ja seadusloomesse. Alustavatel ettevõtetel on riigiga toimivad koostöövormid ning ka ettevõtted ise suhtlevad omavahel tihedalt. See tõstab teadlikkust ning annab ka korraliku baasi äritegevuse toetamiseks nii käivitusfaasis kui edaspidi. Ärikeskkond peab olema läbipaistev ja tagama innovatsioonile vajaliku ruumi, tugevdama investeerimiskindlust ja lisandväärtuse kasvu,” selgitas Tammist.

Alustavad kõrgtehnoloogilised väikesed ja keskmised ettevõtted on potentsiaalselt suure majandusliku mõjuga. OECD analüüside tulemusel loovad kõrgtehnoloogilised alustavad ettevõtted kasvufaasi jõudmisel 25-50 protsenti uutest kõrgepalgalistest töökohtadest. Eesti iduettevõtete näitel on teada, et iduettevõtted loovad viis korda enam ja kaks korda kõrgemalt tasustatud uusi töökohti kui sama vanad traditsioonilised ettevõtted.

Samas seisavad Eesti iduettevõtjad silmitsi samasuguste probleemidega kogu maailmas. Ettevõtte algusfaasis õnnestub piiratud kapitali tõttu väga vähestel neist jõuda kasvufaasi.

“Kõrgtehnoloogilisi iduettevõtteid võib iseloomustada küll suurem ebaõnnestumiste protsent, kuid seda kompenseerib läbimurdnud ettevõtete kõrgem lisandväärtus,” märkis Tammist.

Kuigi probleemid on Eestis samad, mis teistes Euroopa riikides, on riigina suudetud uute ideedega kaasa liikuda ja anda innovatsioonile niisugune majanduskeskkond, kus uued lahendused – näiteks jagamismajandus – suudavad traditsiooniliste lahendustega koos edukad olla.

“Meil on tehnoloogiasektoris hea koostöö juba olemas, kasutagem seda uute ja veel ambitsioonikamate projektide käivitamiseks. Praegu ongi aeg panna sisse järgmine käik ja leida järgmised suured ideed, kus Eesti saab sarnaselt e-residentsusele olla teenäitaja,” rääkis Tammist. “Euroopa alles hakkab arendama oma tehisintellekti, kvantarvutuste ja elektritranspordi tehnoloogiaid, samal ajal kui Hiina on võtnud eesmärgiks olla nendes suure mõjuga tehnoloogiasektorites maailma juhtivaks jõuks juba aastal 2025. Eesti ja Euroopa ettevõtluspoliitika ambitsioon peab olema suunatud tuleviku kujundamisele – sellele on juhtinud tähelepanu ka 30 Euroopa edukaimat iduettevõtjat.”

Seotud lood: