Sotsiaaldemokraadid avaldavad protesti riiklike kultuuriehitiste salajase valiku vastu

Kirill KlausKultuur

Sotsiaaldemokraadid protesteerivad riigikogu kultuurikomisjoni plaani vastu panna riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerida paika sajalasel hääletusel ja nõuavad, et raha saavate kultuuriobjektide valik selguks avalikult.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon läkitas kultuurikomisjoni esimehele Aadu Mustale protestikirja, milles juhitakse tähelepanu kavandatavale seaduserikkumisele kultuuriehitiste otsuse eelnõu ettevalmistamisel.

„Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse sätestab, et sõnavõtja seisukohad refereeritakse ning hääletamistulemused kantakse protokolli nimeliselt. Normi kehtestades põhjendati seda, et nii on „edaspidi avalikkusel võimalik täpsemalt teada saada, mida keegi komisjoni liikmetest arvas ning kuidas hääletas.“ Soov oli suurendada riigikogu avatust ja komisjonide istungite läbipaistvust,“ märkis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar.„Seega on komisjoni plaan otsustada kultuuriehitiste pingerida sajalase hääletuse teel vastuolus seadusega, kuna ei võimalda märkida protokolli nimelist hääletustulemust.“

Sotsiaaldemokraadid leiavad, et kultuuriobjektide valik on nii oluline küsimus, et see peaks toimuma avalikult.

Kultuurikomisjoni liikme Eduard Odinetsi sõnul ei ole mingit vajadust salastada komisjoni liikmete valikud riigi ees väga pikaks ajaks võetavate kohustuste puhul. „Kultuurkapitali vahendite otsustamine peab olema võimalik läbipaistev. Iga komisjoni liikme seisukoht peab olema selge ja põhjendatav. Loodetavasti ei ole kellelgi komisjoni liikmetest põhjust karta, et tema eelistused saavad avalikuks“, sõnas Odinets. „Teen homme komisjonile ettepaneku muuta protseduure ja hääletada objektid avalikult“.

„Salajase hääletamise teel tehtavad avalike vahendite kasutamise otsused suurendavad korruptsiooniriski, ei ole läbipaistvad ning avalikkuse ees raskesti põhjendatavad,“ ütles Odinets, kes on ühtlasi riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees.

Tänaseks on sõelale jäänud 11 riiklikult tähtsat kultuuriehitist, mille seast tehakse lõplik valik. Lõppvooru jõudsid Anu Raua keskus, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja, Helioru kontserdimaja, Kahni keskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal Manufaktuur, Pärnu kunstihoone, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus, Saaremaa Muuseum, Tallinna filmilinnak, Tartu südalinna kultuurikeskus ning teadus- ja tehnikakeskus NOBE.