Sotsiaaldemokraadid: eelarve suurimad valupunktid tuleb korda teha 

Ann-Marii NergiRiigieelarve

Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsioon esitas 2026. aasta riigieelarvele viis muudatusettepanekut, mis on suunatud ühiskonna suurimate valupunktide leevendamisele.  

„Valitsus vaatab mööda vaesuses elavatest lastest, vägivallaohvritest ja erihoolekande teenuse vajajatest, pidades samal ajal tähtsaks maksumuudatusi, mis soosivad jõukaid. Eelarve kõige kriitilisemad kohad tuleb enne lõpphääletust korda teha,“ ütles rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut.

Sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku tõsta 1. jaanuarist toimetulekupiir tänaselt 200 eurolt 300 euroni, et tagada jätkuva hinnatõusu tingimustes igapäevane äraelamine neile, kellel on kõige raskem. „See pakub kahtlemata lisatuge ka nendele puudustkannatavatele peredele, kus kasvavad lapsed. Absoluutses vaesuses olevate laste arvu kasv vajab kiiresti vastusamme. Tegemist on vajaduspõhise toetusega, millele ei tohiks maailmavaateliselt vastu olla ükski erakond. Näiteks kinnitas rahandusminister Jürgen Ligi eelmisel nädalal riigikogus, et kui oleks ainult tema teha, siis tõuseks toimetulekupiir märksa rohkem,“ märkis Sikkut.

“Samuti peame hädavajalikuks miljoni euro eraldamist naiste tugikeskustele, et nad saaksid pakkuda vägivallaohvritele turvalist majutust ning anda juriidilist ja psühholoogilist tuge. Paremat rahastamist vajavad ka vähipatsientide esindusorganisatsioonid, et nad saaksid vähktõve ennetuse ja ravi kõrval pöörata rohkem tähelepanu vähipatsientide ja nende perede toetamisele,“ lisas Sikkut.

Veel taotlevad sotsiaaldemokraadid lisaraha erihoolekandele, et oleks võimalik luua juurde uusi teenuskohti, lühendada järjekordi ja maksta hooldustöö tegijatele paremat palka. Sikkuti sõnul on alarahastamise tulemusena jäänud paljud vaimupuudega ja psüühikahäiretega inimesed ning nende lähedased vajalike teenusteta ja viidud meeleheite piirile. On lubamatu, et riik ei suuda täita kohtuotsuseid, mis suunavad inimesi erihoolekande teenusele, tõdes Sikkut.  

Viies muudatusettepanek näeb ette kärpe alla läinud huvitegevuse toetuse taastamist endises mahus, et kõigil lastel oleks ligipääs vähemalt ühele huviringile või trennile.

Järgmise aasta riigieelarve kolmas lugemine on riigikogus 10. detsembril.