Sotsiaaldemokraadid: keskvõimu asemel tuleb euroraha jagada piirkondades

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna omavalitsuskogu leiab täna vastu võetud avalduses, et järgneval seitsmel aastal tuleb kolmandik Eestile ette nähtud Euroopa Liidu toetusrahast jagada regionaalsete lõhede vähendamiseks kohtadel.

„Aastatel 2021- 2027 on Eestil kasutada 3 miljardi euro eest Euroopa Ühtekuuluvuspoliitika vahendeid ja 1,1 miljardi euro suurune taastefond. Töökohtade püsimise ja loomise mõjutamiseks soovime, et sellest summast  1,3 miljardi euro ulatuses tehakse otsuseid vastavalt piirkonna enda seatud eesmärkidele,“ seisab avalduses.

„Mida suurem on piirkonna ääremaastumine, seda rohkem tuleb arenguerinevuste vähendamiseks anda sinna Euroopa Liidu raha,“ ütles Setomaa vallavanem ja omavalitsuskogu esimees Raul Kudre.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa sõnul annab valitsuselt otsustusõiguse üleandmine kohapeale hoovad, millega omavalitsused suudavad koostööd tehes mõjutada nii majanduse arengut kui töökohtade teket. „Igat küla ja linna ei ole võimalik juhtida Toompealt, ääremaastumise pidurdamine eeldab usaldust ja kohapealsete mõtete toetamist,“ ütles Läänemets.

Sotsiaaldemokraatidest praegused ja endised omavalitsusjuhid toovad välja tõsiasja, et Eesti senine regionaalpoliitika ei toimi – piirkondlik ebavõrdsus on hoopis suurenenud.

„Regionaalseid erinevusi on võimendanud Euroopa Liidu vahendite jaotamine, kus ääremaal on raske suurte keskustega võistelda. Seda nii vabaühendustel, ettevõtetel kui ka avalikul sektoril. Eesti Inimarengu Aruanne 2020 näitas, et suuremad keskused said rohkem toetusi, mis on omakorda toetanud keskuse ja ääremaa vahelise arengulõhe suurenemist,“ märgivad sotsiaaldemokraadid.

Peatselt algaval Euroopa Liidu rahastusperioodil, kus Eesti saab Euroopa Liidult kõigi aegade suurima finantsilise toetuse, tuleb seega euroraha jagamise reegleid muuta.

Avalduse täistekst

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Omavalitsuskogu

Äksi, 23. august

Kolmandik eurorahast tuleb usaldada kohtadele otsustamiseks

Eesti senine regionaalpoliitika ei tööta, piirkondliku ebavõrdsuse kasvu pidurdamise asemel on see regionaalset lõhet kohati hoopis võimendanud. Majandustegevus koondub maakondadest järjest rohkem pealinna ja selle lähiümbrusesse. Väikelinnadest- ja maa-asulatest inimeste lahkumise üheks peamiseks põhjuseks on töö või oskustele vastava töö puudumine ja madalad palgad.

Tavapärane liberaalne majanduspoliitika on abitu regionaalse ebavõrdsuse probleemi lahendamisel, sest ei paku selgeid suuniseid ega põhjendusi riigi sekkumiseks ning loodab, et pikas perspektiivis tasanduvad erinevused turujõudude toimel. Turg aga koondab ressursse sinna, kus neid juba rohkem on.

Eesti Inimarengu Aruanne 2020, Riigikogu Arenguseire Keskuse regionaalse majanduse lõppraport 2019, Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 elluviimise seirearuanne ja Praxise struktuurivahendite analüüs 2015 sedastavad, et piirkondlik ebavõrdsus Eestis järjest suureneb. Piirkondlikest eripäradest ja vajadustest on tihti mööda vaadatud või ei suuda senised meetmed piirkondade erinevaid vajadusi arvesse võtta.

Regionaalseid erinevusi on võimendanud Euroopa Liidu vahendite jaotamine, kus ääremaal on raske suurte keskustega võistelda. Seda nii vabaühendustel, ettevõtetel kui ka avalikul sektoril. Eesti Inimarengu Aruanne 2020 näitas, et suuremad keskused said rohkem toetusi, mis on omakorda toetanud keskuse ja ääremaa vahelise arengulõhe suurenemist.

Peatselt on algamas uus Euroopa Liidu rahastusperiood, kus Eesti saab Euroopa Liidult kõigi aegade suurima finantsilise toetuse. Suurendamaks regionaalsete eripärade ja arenguvajadustega arvestamist, tuleb muuta otsustusprotsessi ja viia rohkem otsustusõigust kohapealsele tasandile, et tekiks reaalne võimekus mõjutada töökohti ja nende paiknemist Eestis.

Vähemalt kolmandiku Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi ning Taastefondi rahade jagamine tuleb otsustada piirkondades kohapeal. Mida suurem on piirkonna ääremaastumine, seda rohkem tuleb arenguerinevuste vähendamiseks anda sinna Euroopa Liidu raha.

Aastatel 2021- 2027 on Eestil kasutada 3 miljardi euro eest Euroopa Ühtekuuluvuspoliitika vahendeid ja 1,1 miljardi euro suurune taastefond. Töökohtade püsimise ja loomise mõjutamiseks soovime, et sellest summast 1,3 miljardi euro ulatuses tehakse otsuseid vastavalt piirkonna enda seatud eesmärkidele.

Nii anname kohapeale hoovad, millega omavalitsused suudavad omavahelises koostöös mõjutada majanduse arengut, töökohtade teket ning viia ellu maakondade arengustrateegiatesse kirja pandud eesmärke. Igat küla ja linna ei ole võimalik juhtida Toompealt, ääremaastumise pidurdamine eeldab usaldust ja kohapealsete mõtete toetamist.