Sotsiaaldemokraadid: kiirkorras eestikeelsele haridusele üleminek eeldab tuhandeid uusi või ümberkoolitatud õpetajaid

PiretUncategorized

Eestikeelse hariduse osas on sisuliselt koalitsiooniläbirääkimistel põhimõtteline ühisosa olemas: alushariduses eestikeelsele õppele üleminek 2024/25. õppeaastast ning üldhariduses 2026/27. õppeaastast alates esimesest klassist. Küll aga tuleb läbi rääkida õpetajate palgatõus, mis on eduka ülemineku eelduseks olukorras, kus õpetajaid niigi napib ning lähiaastatel jõuab pea 40 protsenti õpetajatest pensioniikka.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretär, riigikogu liige Eduard Odinets tõdes, et üleminekul soovivad sotsiaaldemokraadid, et lähtepunktiks oleks ühtse Eesti kooli mudel. Selle kohaselt õpivad ühe katuse all koos eesti ja muu emakeelega õpilased, kellel on ühised tunnid, huvitegevus ja üritused, ning väärtustatakse erineva emakeelega laste rahvuslikku ja kultuurilist identiteeti. See on tõhusaim viis erineva keeletaustaga noorte edukaks lõimimiseks.

“Toonitame: see ei tähenda eestikeelse ja venekeelse kooli liitmist ja tänaste kooliperede lammutamist. See tähendab, et tulevikus on kõik Eesti koolid eestikeelsed ning eestikeelsest lasteaiast lähevad eri emakeelega lapsed ühte ja samasse kooli. Üleminek eesti keelele toimub aja jooksul ning lastele ja kooliperedele võimalikult loomulikult ja valutult,” selgitas ta. Odinets lisas, et üleminek arvestab loomulikult ka piirkondlikke eripärasid, võimalust vene keelt emakeelena õppida ja keelekümbluse arendamist.

Selleks, et vastav kokkulepe ka realiseeruks ega jääks vaid valimiseelseks kampaaniahüüdeks paberil, on Odinetsi sõnul vaja tagada, et oleks piisavalt õpetajaid. “Aastaks 2029 on 36 protsenti tänastest õpetajatest pensioniealised,” rõhutas Odinets.

“Eestikeelsele haridusele üleminek eeldab aga tuhandeid uusi või ümberõpetatud õpetajaid. Lähikümnendi eestikeelsete õpetajate vajadus oleks meie hinnangul kuni 5000 õpetajat. Ilma õpetajateta eestikeelsele haridusele üle ei saa minna ning kannataks kogu meie haridussüsteem ja selle tänane kõrge tase tervikuna. Oluline motivaator uute õpetajate juurde saamiseks on töötasu. Meie eesmärk on mitte kirjutada seadusesse sisutühja deklaratsiooni, millel võivad reaalsuses olla ülimalt tõsised tagajärjed meie haridussüsteemi konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele. Sellepärast peab õpetaja palk kiiremas tempos tõusma 120 protsendini Eesti keskmisest.”

Senine kogemus näitab, et kui venekeelsetes koolides hakatakse eestikeelsetele õpetajatele paremat palka maksma, lähevad eestikeelsetest koolidest õpetajad ära. Selle vältimiseks tuleb palka tõsta kõigil õpetajatel. Odinets tõi näitena riigi varasemad eksperimendid õpetajatega Ida-Virumaal.

“Sama juhtuks ka praeguse reformi puhul – ümberkaudsete maakondade õpetajad liiguksid suure tõenäosusega Ida-Virumaale ning nende praegused koolid ja selle piirkonna õpilased kannataksid. Kui piirkonnas pole võimalik saada kvaliteetset haridust, siis tähendab see seda, et pered lahkuvad ning see on väga reaalne regionaalpoliitiline risk,” lisas ta.