Eile kogunenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogu kiitis heaks omastehoolduse süsteemi ümberkorraldamise selliselt, et tulevikus garanteeriks pension hooldekodu koha.
Eesti keskmine vanaduspension on hetkel umbes 440 eurot, kuid hooldekodu koht maksab keskmiselt 800 eurot kuus. Sotsiaaldemokraatide eesmärk on luua riigi ja kohalike omavalitsustega rahastamise süsteem, mis kataks kõigile hooldekodu kohta vajavatele eakatele selle rahalise vahe ja tagaks vajaliku hooldekodu teenuse mahu kõikjal Eestis. Seejuures peab vähemalt 10 protsenti vanaduspensionist jääma eakale kätte ka hooldekodus elades.
„Eestis on eakatele umbes 8 000 üldhooldekodu kohta. Iseenesest on see arv piisav, kuid nende tänased asukohad on kohati ebaotstarbekad ehk piirkonnad, kus teenust pakutakse ja kus selle järele nõudlus on, ei kattu,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt. „Lisaks elavad üldhooldekodudes inimesed, kes muude sotsiaalteenuste parema ja soodsama korralduse puhul võiksid ja saaksid elada kodus või oma lähedaste juures,“ lisas ta.
Kitsaskohtade lahendamiseks tuleb toetada ja motiveerida kohalikke omavalitsusi erinevate sotsiaalteenuste arendamisel (näiteks koduhooldusteenus, isikliku abistamise teenus, sotsiaaltransporditeenus jne), et nii teenuseid vajavate inimeste, nende pereliikmete kui kohalike omavalitsuste jaoks poleks mugavaim lahendus hooldekodu, mis on ühtlasi ka kõige kallim omastehoolduse teenus. Samuti tuleb teenusepakkujaid abistada hooldekodukohtade loomisel nendesse piirkondadesse, kus on hetkel puudujäägid. Seejuures tuleb riigi poolt garanteerida süsteem, kus kõigi vajalike koduhooldusteenuste hind ei ületa kuus 20 protsenti pensionist.
Sotsiaaldemokraatide plaani kohaselt laieneks selle reformi läbiviimisel vastutus omastehoolduse teenusete korraldamisel oluliselt enam Haigekassale ning seeläbi suureneb Haigekassa ja kohalike omavalitsuste koostöö ning inimestele, kes elavad hoolekandeasutustes on tagatud parem meditsiiniline teenindus ja -abi.
Täna on hoolduskoormusega hõivatud enam kui 30 000 naist ja rohkem kui 17 000 meest. Süsteemne lähenemine selle valdkonna kitsaskohtadele annaks praegu oma lähedaste eest hoolt kandvatele inimestele võimaluse kas osalise või täiskoormusega tööle naasta.