Sotsiaaldemokraadid toetavad ÜRO ränderaamistikku

sven mikser

Sotsiaaldemokraadid leiavad, et ÜRO ränderaamistikule tuleks anda poliitiline heakskiit.

Kõikide väikeriikide huvides on maailmakord, mis põhineb reeglitel, “kel jõud, sel õigus” printsiip ei ole väikeriikide huvides. Rahvusvaheline õigus teenib meie huve ning peame olema rahvusvahelisel areenil konstruktiivne koostööpartner. Oluline on, et migratsioonis oleks kaasatud nii lähte-, transiit- kui ka sihtriigid. Uste ja akende sulgemine ei aita kaasa mitte ühegi probleemi lahendusele maailmas. Sotsiaaldemokraatide väärtuste keskmes on koostöö nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelisel areenil.

Vastused korduma kippuvatele küsimustele:
Globaalne ränderaamistik hõlmab terviklikult rände valdkonna kõiki olulisi aspekte. Loetleda võib algpõhjustega tegelemist, ebaseadusliku rände ennetamist ja selle vastu võitlemist, koostöö parandamist tagasivõtu, tagasipöördumise ja tagasisaatmise valdkonnas, samuti seadusliku rände võimalusi.Raamistik ei loo uut rahvusvahelise õiguse normi, küll aga aitab rände lähte- ja sihtriike lähemale ühistele arusaamadele rändest. Kontrollimatu ränne ja sellega kaasnev inimkaubandus on kõige kiiremini kasvav rahvusvaheline probleem. Selle ohjeldamiseks on vaja rahvusvahelist koostööd, eriti ÜRO raamistikus.
Ränne on globaalne väljakutse. Kuna rahvusvaheline ränne on ja jääb, peame püüdlema selles suunas, et rahvusvaheline ränne oleks võimalikult hästi hallatud. Kui Euroopa Liit tervikuna on alates rändekriisi puhkemisest teinud palju, et kaardistada probleeme ja otsida ühiseid lahedusi, siis globaalsel tasandil on ees veel palju tööd. Seega on globaalses ränderaamistikus kokkuleppimine samm õiges suunas.
Meile on oluline, et tänu raamistikule saame paremini motiveerida lähteriike võtma senisest suuremat vastutust rändeväljakutsetega tegelemisel ning tegema koostööd ka tagasipöördumise küsimuses. Globaalne ränderaamistik ei tähenda seega kuidagi „uste avamist kõigile“ ega sätestamist rännet inimõigusena.
Meie kõigi huvides on see, kui rände lähte-, transiit- ja sihtriigid lepivad kokku ühistes rahvusvahelise rände haldamise põhimõtetes ja arusaamades,  et  ränne oleks turvaline, korrapärane ja reeglitel põhinev.
Globaalne ränderaamistik ei ole riikide jaoks juriidiliselt siduv dokument ning uusi juriidiliselt siduvaid rahvusvahelisi õigusi ega kohustusi selle raamistikuga ei looda.
Nii raamistiku preambulis kui aluspõhimõtetes rõhutatakse dokumendi õiguslikult mittesiduvat iseloomu – tegemist on koostööraamistikuga.
Kuna globaalne ränderaamistik ei ole leping rahvusvahelise õiguse mõttes, tähendab see omakorda seda, et ei toimu allkirjastamist.
Globaalse ränderaamistiku rakendamisel säilib riikide suveräänne õigus siseriikliku rändepoliitika kujundamisel ja elluviimisel ning piiride kaitsel. See põhimõte on selgelt kirjas ka raamistiku paragrahvis 15(c).
Globaalne ränderaamistik toob välja 23 valdkondlikku eesmärki. Nende valdkondade hulgas on rännet puudutava andmehalduse parandamine tõenduspõhiste poliitikate kujundamiseks; rände tõuketegurite ja algpõhjuste lahendamise poole liikumine; kõigi rahvusvaheliste migrantide inimõiguste tagamine ja haavatavuse vähendamine; seaduslike rändeteede avardamine tööjõu liikuvuse hõlbustamiseks, et vastata paremini demograafilistele trendidele ja tööturu vajadustele; lõimimispoliitikate tõhustamine; ebaseadusliku rände vähendamine, sh tagasisaatmine ja tagasivõtt; inimkaubanduse ja migrantide smugeldamise ennetamine ja takistamine; piirihaldus ja -kaitse; rändehalduses kogu ühiskonda ja valitsussektorit kaasava lähenemisviisi rakendamine.
Eesti on olnud algusest peale kaasatud globaalse ränderaamistiku väljatöötamise protsessi, mis algas New Yorgi deklaratsiooni ühehäälse vastuvõtmisega ÜRO peaassamblee resolutsiooniga 19. septembril 2016. aastal.
Eesti seisukohad globaalse ränderaamistiku kohta valmisid välis- ja siseministeeriumi koostöös ning kooskõlastati justiitsministeeriumi ja teiste valitsusasutustega, kes kuuluvad pagulaspoliitika koordinatsioonikogusse (sh sotsiaal-, kultuuri-, haridus- ja teadusministeerium), samuti olid kaasatud sotsiaalpartnerid. Välisministeerium esitas Eesti seisukohtade eelnõu valitsusele ning 22.03. kiideti välisministri esitatud seisukohad ÜRO globaalse ränderaamistiku ja globaalse pagulasraamistiku kohta heaks. Ühtlasi tutvustati seisukohti Riigikogu väliskomisjonile 13.03.2018. Väliskomisjoni kutsel arutas välisminister seda küsimust komisjonis uuesti 12.11.
Lisaks eelnevale toimusid protsessi käigus kaks kaasamisüritust sotsiaalpartneritele 29.09.2017 ja 06.04.2018. Üritustel osalesid näiteks Eesti Pagulasabi, Inimõiguste keskus, Eesti Punane Rist, Inimõiguste Instituut.
Ei. Globaalse ränderaamistiku näol ei ole tegemist välislepinguga Eesti ega rahvusvahelise õiguse mõttes. Tegemist on poliitilise deklaratsiooniga, millega väljendatakse koostöötahet rändega seotud küsimustes.
Rändeaamistik ei ole leping rahvusvahelise õiguse mõttes, seega sellele ei kirjutata alla. Nii ei toimu ka Marrakeshis ränderaamistiku allkirjastamist. Riigid toetavad raamistiku vastuvõtmist nii nagu ÜROs deklaratsioone ja resolutsioone vastu võetakse, st riigid annavad sellele poliitilise heakskiidu.
Ei. Eesmärk 17 (Objective 17: Eliminate all forms of discrimination and promote evidence-based public discourse to shape perceptions of migration), millele antud kontekstis on viidatud, toob selgelt välja, et jätkuvalt pühendutakse väljendusvabaduse tagamisele. Rõhutatakse, et avatud debatt aitab luua rändest laiapõhjalisema arusaama. Samas rõhutatakse vajadust hoida ära diskrimineerimist ja rassismi vastavalt ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklile 7. Diskrimineerimise keeld tuleneb selgelt ka Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvist 12.
Globaalne ränderaamistik ei reguleeri pagulasi puudutavaid küsimusi ning ei tekita kohustusi kvoodipagulaste vastuvõtuks. Ränderaamistik tähendab Eesti jaoks seni rakendatavate valdkonnapoliitikate jätkamist, sh Euroopa Liidu migratsioonipoliitika jätkamist, ega too kaasa õiguslikult siduvaid uusi kohustusi, sh kvoote.
Ei. Globaalne ränderaamistik ei kohusta tegema automaatseid rahalisi kulutusi ning Eesti saab panustada raamistiku rakendamisse, jätkates seniseid tegevusi. Küll näeb raamistik ette vabatahtlike panuste tegemise võimaluse, toetamaks ÜRO ja tema agentuuride tegevust. 
Globaalse ränderaamistiku vastuvõtmisega lubavad riigid pühenduda raamistikus sisalduvate põhimõtete rakendamisele riiklikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil, võttes arvesse siseriiklikku seadusandlust. Globaalne ränderaamistik paneb paika ka raamistiku rakendamise jälgimiseks loodava süsteemi, mille peamiseks elemendiks saab olema iga nelja aasta järel kohtuv valitsustevaheline foorum (International Migration Review Forum), mille töö täpsemad põhimõtted pannakse paika pärast globaalse ränderaamistiku vastuvõtmist 2019. aastal.