Haridus- ja teadusminister Liina Kersna peab sotsiaaldemokraatide nõudmisel tulema riigikogu ette ja andma aru ülikoolide kroonilise alarahastamise asjus, mis on seadnud küsimärgi alla eestikeelse tasuta kõrghariduse tuleviku.

 „Avalik-õiguslike ülikoolide rektorid jätsid veebruaris haridus-ja teadusministeeriumiga sõlmimata uued halduslepingud, kuna ülikoolide lisarahastuse osas puudub selgus. Alarahastuse ja garantiide puudumise mõju on juba näha – mitmed ülikoolid on teatanud õpetatavate erialade sulgemisest või vastuvõtu piiramisest,“ ütles Jaak Juske arupärimist üle andes. Näiteks Tallinna Ülikooli senat otsustas märtsis vähendada eestikeelse tasuta õppe mahtu 10 protsendi võrra.

„Ohtu on sattunud tasuta õppe jätkumine ja samuti mitmete eestikeelsete õppekavade jätkusuutlikus. Julgeolekukriis ei tähenda seda, et lahendada ei tuleks ülikoolide rahastamiskriisi, mis ohustab eestikeelse kõrghariduse tulevikku,“ märkis Juske.

Sotsiaaldemokraadid uurivad ministrilt, miks pole ikka veel sõlmitud ülikoolidega uusi lepinguid ja millisena näeb ta siin enda vastutust. Ülikoolid taotlevad kõrghariduse rahastuse 15-protsendilist tõusu järgmise nelja aasta jooksul.

„Kas ja millal on valitsusel plaanis lisaraha leida? Kas valitsus plaanib vähendada tasuta eestikeelsete õppekohtade rahastamist Eesti ülikoolides?,“ küsivad arupärijad.

Kersnal tuleb öelda, milline saab olema kõrghariduse tulevik olukorras, kus valitsus ei suuda ülikoolidele soovitud rahastust tagada.