Sotsiaaldemokraatide energeetikaplaan on soodsaima elektri plaan Eestile, sest keskkonnasõbralik elekter on ühtlasi kõige taskukohasem elekter. 

Sotsiaaldemokraatide energiapoliitika lähtub lihtsast ning reaalses elus kinnitatud põhimõttest: odavaim elekter on kütusevaba taastuvelekter. “Pärast aastatepikkust seisakut riiklikus energiapoliitikas peab 2027. aastal ametisse astuv valitsus hakkama tegema põhimõttelisi otsuseid, mis määravad Eesti konkurentsivõime ja tarbijate koormuse kümnenditeks. Ootame samasugust tootmisvõimsuste kaupa ja läbi arvutatud plaani avalikustamist teistelt erakondadelt, et energiaarutelu tuleks sisuline ja vähem populistlik,” selgitas Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets tervikliku ja varustuskindlust tagava plaani väljakäimise vajalikkust.

Sotsiaaldemokraatide energeetikaplaani olulisemad seisukohad on:

• Taastuvenergia tootmismahu kolmekordistamine aastaks 2032, millest suurim tõus tuleb maismaa- kui meretuuleparkide turule toomisega. See tähendab 1 meretuuleparki ja 10 maismaaparki.
• Pikaajalise ja läbipaistva toetusskeemi rakendamine, et suurendada tuuleenergia tootmist 8 teravatt-tunnini. See on tarbijat kõige vähem koormav skeem, mis tagab investeeringute õigeaegse realiseerumise.
• Riiklikult prioriteetsete energiaprojektide kiirmenetlus tuuleparkidele — valitsus võtab planeeringus juhtohjad ja viib menetluse läbi 2 aasta jooksul.
• Varustuskindluse tagamiseks kombinatsioon Eleringi hangitavatest gaasijaamadest kuni 300MW ning jätkuv põlevkivikatelde reservis hoidmine vähemalt aastani 2040. Välistame uute põlevkivijaamade rajamise.
• Keskmise börsihinna langetamine Soome tasemele ehk tänasega võrreldes 4 sendi võrra kilovatt-tunni kohta. Taastuvenergiatasu kasvab samal ajal vaid 0,6 senti. Tarbijate sääst elektrikuludelt aastas on 300-350 miljonit eurot.

Erakonna aseesimees Jevgeni Ossinovski rõhutas, et sotsiaaldemokraatide energeetikaplaan vähendab elektri börsihinda ligi poole võrra ning see tagab Eesti isevarustatuse elektriga. “Teeme Eestist elektri netoeksportija ja loome võimekuse toota kogu vajaminev elekter ise, seda ka välisühenduste katkemisel. Seepärast seame sihiks taastuvelektri tootmise kolmekordistamise aastaks 2032. Ligi pool lisanduvast tootmismahust saab katta meretuuleparkidega, mis on keskkonnale ja inimasustusele väiksema mõjuga kui maismaatuulepargid ning tekitavad seetõttu vähem vastuseisu. Tipukoormuste katmiseks – mõnesajaks tunniks kogu aasta peale – tuleb töökorras hoida olemasolevaid põlevkivikatlaid,” selgitas Ossinovski.

Käesoleva energeetikaplaani kiire elluviimine on tähtis, sest nii vähenevad elektriarved kodutarbijatele, aga ka tööstused suudavad taas teiste riikidega konkurentsis püsida. Erakonna aseesimees Riina Sikkut meenutas, et taastuvenergia eesmärkidest loobus tänane valitsus niipea, kui sotsiaaldemokraadid valitsusest lahkuma sunniti. Mitme aastaga pole valitsus suutnud kiirendada ka maismaa tuuleprojektide menetluskiirust, mistõttu jäävad aastaks 2030 seatud sihid täitmata. “Energiamajanduse arengukava aastani 2035 ühtegi konkreetset otsust ei sisalda ja piirdub suures osas vaid praeguse olukorra kirjeldusega. Seepärast on öine ja talvine elekter Eestis jätkuvalt ebamõistlikult kallis, mis pärsib tööstuse arengut ning paneb põhjendamatu rahalise koormuse leibkondadele,” ütles Sikkut.

“Kui 2026. aasta mais maksid Eesti tarbijad elektri eest kokku 34,7 miljonit eurot, siis jaanuaris 152 miljonit eurot. Täiendav tuuleenergia võimsus oleks toonud jaanuari hinna Soome tasemele, säästes ühiskonnale ligi 50 miljonit eurot ühes kuus. Võrdluseks, kogu taastuvenergiatoetuste maht on sellel aastal 75 miljonit eurot,” selgitas Sikkut.

LOE PLAANI TÄISMAHUS SOTSID.EE/ENERGIA