Pärast pikalt kestnud nääklemist ja suhtedraama etendamist esitles valitsus meile energiahindade ralli leevendamise kokkulepet, mis Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnastuse kohaselt olevat 0-bürokraatiaga, lihtne ja päriselt inimesi aitav, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar.
Esmapilgul see meenutaski varasemalt tehtud ja Põhjatäheks ristitud ettepanekut, kus me pakkusime Norra eeskujul välja kõigile kehtiva toetusmeetme, mille puhul ei ole vaja taotlusi esitada ja omaenda riigile tõestada, et ettenägematutesse kõrgustesse tõusnud elektri ning toasooja arved löövad valusalt pea iga inimest. Ja seda sõltumata sellest, kas maksta tuleb elektri, gaasi või keskkütte eest. Paraku osutus see vaid tühipaljaks teeskluseks. Valitsuses sündinud lahendus on karjuvalt ülekohtune, kuna ta aitab vaid ühte osa Eesti inimestest.
Valitsuse liikmetel peaks ju mitme peale niipalju silmaringi olema, et sellest aru saada. Ja isegi, kui see nii ei ole, siis ministritele nõu andvate ametnike ja ekspertide seas on see tarkus kindlasti olemas, millele juhiti kindlasti ka tähelepanu. Järelikult on tegu teadliku poliitilise valikuga. See on valik jätta toetamata kõik need inimesed, kelle tuba saab soojaks kaugkütte abil ja pakkuda vaid kosmeetilist silmamoondust elektriga kütvatele inimestele. Tõsi, neil kellel on gaasiküte, läks oluliselt paremini ja mul on nende inimeste pärast hea meel. Ka nende valitsusliitu kuuluvate kolleegide pärast, kes oma kodusid gaasiga kütavad – neil on järgmised kolm kuud palju kindlam tunne. Vaat siis, kuidas meie tore Jüri keskklassi eest seisis!
Aga ma tean, et mõnel neist võib lähitulevikus piinlik hakata. Kui mitte varem, siis sel veebruarikuu päeval, kus ta saab kätte oma gaasiarve, mille peal on kirjas, et riik on tema jaanuari gaasiarve maksekoormusest võtnud enda kanda ligi paarsada eurot. Meie ühiselt kogutud raha eest. Küll aga tuleb tublil üksikisal, kes oma armsate kaksikutega kõrvalmajas elab, maksta jätkuvalt ligi 700 eurot elektri eest. Riik aitab teda vaid paarikümne euroga, sest ta on oma pangalaenu abil ja suure vaevaga ehitatud 120 ruutmeetrisele majale pannud õhksoojuspumbad.
Seega on riik otsustanud, et tema väärib toetust kaheksa korda väiksemas mahus. Ja ei lähe selle poliitiku südametunnistus puhtamaks, kui ta saab sugulase sünnipäeval teada, et onupoja pere ei tulnud, kuna pärast küttearve tasumist ei saa pidusid lubada. Onupoeg nimelt elab oma perega korteris, milles on gaasil baseeruv kaugküte ja tema 400 euro suurusest küttearvest ei kompenseeri riik sentigi. Väike lohutus on see, et elektriarvel oli näha riigi kolmeeurone abi…
Ah jaa, saime äsja teada, keda pidas Jüri Ratas sel nädalal silmas, kui ta Kaja Kallast altkulmu piieldes kurtis niiskveil silmi oma muret „30 aastaga tekkinud keskklassi“ pärast. Eks ikka neid, kel on olnud ettenägelikkust Jüriga sama kütteallikas valida.
ARVAMUS | Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar: valitsuse „kõigile-appi“ petuskeemist