Sotsid: Tallinn ei tohi müüa Ida-Tallinna keskhaigla hooneid

Sotsiaaldemokraadid toetavad Tallinna haigla ehitust, kuid selle rahastamiseks ei tohi müüa Ida-Tallinna keskhaigla terviselinnaku ajaloolisi hooneid ja väärtuslikke kinnistuid Ravi tänaval, kirjutavad sotsiaaldemokraatidest Tallinna linnavolikogu ja riigikogu liikmed Jaak Juske ja Raimond Kaljulaid Eesti Ekspressis.

Praeguste kavatsuste kohaselt soovivad pealinn ja riik ehitada Tallinna uue haigla valmis 2026. aastaks. Kas see ka tegelikult õnnestub, on muidugi lahtine ja sõltub paljuski järgmiste kohalike valimiste tulemustest.

Mäletatavasti pidi Tallinna Linnahall samuti linna ja riigi koostöös täielikult korda tehtama aastaks 2019. Sellekohane uudis on jätkuvalt avalikult kättesaadav, kuid tegelikult on jätkuvalt lahtine, kas ja kuidas üldse Linnahalli küsimus lahendatakse.

Ka vahepealsel ajal suure pidulikkusega välja kuulutatud tehing Tallinkiga Linnahalli korda tegemiseks ilmselt ei realiseeru ja on vaikselt kõrvale pandud. Usume aga, et linn saab peale kohalikke valimisi oluliselt teovõimelisema koalitsioonivalitsuse ning sel juhul on Tallinna Haigla rajamine aastaks 2026 reaalne.

Kuid Ida-Tallinna keskhaigla terviselinnak peab jääma Tallinna linna elanike käsutusse. Sellele tuleb leida uus rakendus – näiteks eri põlvkondadele, eakatele ja noortele mõeldud kultuuri- ja sotsiaalkeskusena. Liiati pole ajaloolise hoonekompleksi võimalikku müüki pole linnarahvaga üldse arutatud.

Mitmesaja aastase ajalooga haigla

Kunagise Härjapea jõe ürgoru ääres laiuval haiglalinnakul on tõepoolest pikk ja väärikas ajalugu, mis ulatub 235 aasta taha.

1785. aasta oktoobris üüris Eestimaa kubermangu ühiskondliku hoolekande kolleegium praegusel Ida-Tallinna Keskhaigla maatükil ruumika puumaja, kuhu paigutati kaksteist haigevoodit. Linnarahvas hakkas uut haiglat nimetama priihospidaliks, kuna seal anti vaestele tasuta ravi.

1796. aastal avati samas nelja kongiga vaimuhaigete osakond. Järgmisel aastal võeti vastu ka suguhaigeid, pidalitõbiseid ja nahahaigeid. 1804. aastal alustas tegevust sünnitusosakond, milleks oli kuue voodiga barakk. Seega lapsed sünnivad selles haiglas juba üle kahe aastasaja.

20. sajandi alguses oli aga silmnähtav vajadus uue moodsama hoone järele. Reaalsete tegudeni jõuti Teise maailmasõja eelõhtul, vahetult enne iseseisvuse kaotust. 29. oktoobril 1937 käskis linnavalitsuse ehitusosakond alustada riigikogu hoone arhitekti Herbert Johansoni projekti järgi uue haiglahoone mullatöid. Nurgakivi pandi pidulikult 21. mail 1938. Tellija võttis uhke kivist peahoone vastu 6. juunil 1940.

Vana haiglalinnaku uuendamine jätkus ka nõukogude ajal: silmakliinik valmis 1980, lastepolikliinik aasta hiljem. Ajalooliste hoonete ja erakordselt hea asukohaga kinnistu müük oleks kindlasti tulus, kuid ühtlasi suur viga ja valearvestus. Rääkimata selliste tehingutega kaasnevast korruptsiooniohust.

Müügiga kaasneb korruptsioonirisk

Korruptsioonirisk on enam kui reaalne. Meenutagem, et riik andis hiljuti väga soodsatel tingimustel laenu Porto Franco kinnisvaraarendusele. Hiljem selgus, et Porto Franco arendusega lähedastes perekondlikes suhetes isik on teinud peaminister Jüri Ratase erakonnale väga arvestatavas mahus annetusi.

Pole üldse välistatud, et peale Ida-Tallinna haiglakompleksi müüki tuleks suurtes rahalistes raskustes oleva Keskerakonna peasekretäril taas teha suuri silmi ja selgitada, kuidas kinnistud soodsa hinnaga endale napsanud suurärimehe annetus peaministriparteile ei ole kuidagi selle tehinguga seotud – selliselt sooviti taas tunnustada seda kui tublisti on Jüri Ratase juhtimisel edenenud Eesti spordielu.

Ida-Tallinna keskhaigla kinnistutele on kindlasti võimalik leida kaasaegne ja väärikas kasutusotstarve, säilitades ja korrastades ka väärikad hooned. Muide, ka viimane Eesti inimarengu aruanne juhib tähelepanu vajadusele mõelda rohkem vanade hoonete korrastamisele ja neile uute funktsioonide leidmisele.

Liiga kergekäeliselt on otsustatud vanade väärikate majade maha lammutamist ja uute asemele ehitamist, sest see on lühikeses perspektiivis rentaablim. Ka arhitektuur on osa meie rahvuslikust kultuuripärandist.

Kinnistu tuleb anda lastele, noortele ja eakatele

Mis võiksid olla konkreetsed ideed? Mõelda tuleb selle peale, mis looks võimalusi ja ühendaks eri põlvkondi. Ka Põhja-Tallinnas valmib peagi Kari tänaval uus põlvkondade maja, kuhu koondatakse nii linnaosavalitsus kui ka lastele ja eakatele suunatud tegevused.

Nii peab lähenema ka Ida-Tallinna keskhaigla hoonetele. Sisustame need tegevuste ja teenustega, mis on mõeldud lastele ja noortele, lastega peredele, aga ka eakatele inimestele ühendades kultuuri- ja sotsiaalvaldkonnaga seotud kasutuse.

Näiteks ei suuda Tallinn piisaval määral pakkuda elamispindu nendele inimestele, kellele linn on sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt kohustatud eluasemeteenust pakkuma. Võtame selleks kasutusele ka osa Ida-Tallinna keskhaigla hoonetest vabanevast pinnast. Miks peavad sotsiaal- ja munitsipaalkorterid asuma alati äärelinnas, eemal kesklinna kultuuriasutustest?

Kindlasti kiirustavad mõned ütlema, et need hooned ei sobi selleks. Kui endised tehase ja tootmishooned Telliskivis oli võimalik uuesti kasutusele võtta äripindade ja kohvikutena, siis kindlasti sobivad endised haiglahooned inimestele sotsiaalteenuste osutamiseks ja sotsiaalelamispindadeks.

Ja veel üks väike, kuid samuti oluline tähelepanek: Ida-Tallinna keskhaigla ümbruse kõnniteed on kohutavas seisukorras ning haiglat külastavatele eakatele aga ka lapsevankriga vanematele ebamugavad ja ohtlikud, rattaga lähenemiseks puuduvad samuti ohutud ja mugavad võimalused, samuti pole mõeldud rataste parkimisele.

Neid katkiseid ja ebamugavaid kõnniteid tuleb haiglakompleksi külastavatel inimestel kasutada veel vähemalt viis-kuus aastat. On arusaadav kui haiglahoonetesse ei tehta uusi mahukaid investeeringuid, kuid kõnniteed teeme kindlasti korda.

Sotsid: Tallinn ei tohi müüa Ida-Tallinna keskhaigla hooneid