Armeenia ja Aserbaidžaan peavad vaatamata pingelistele suhetele ja jätkuvatele kokkupõrgetele rahukõnelusi, mida vahendab EL. Kui optimistlik tasub nende osas olla, uurime Marina Kaljurannalt, kes on Euroopa Parlamendis Lõuna-Kaukaasia delegatsiooni juht. The post Vikerraadio. Armeenia ja Aserbaidžaani rahukõnelustest appeared first on Marina Kaljurand.... Loe edasi

President, Commissioner, Council, Colleagues To start with, I would like to recognize Commission’s negotiation efforts and the legal steps taken by the Biden Administration. But this new framework is still not enough to fill our citizens with full confidence that their rights will be adequately protected. There are still too... Loe edasi

Eesti kolm endist välisministrit ning praegune minister Margus Tsahkna jagunesid kahte leeri küsimuses, kas Euroopa Liidus peaks säilima senine konsensusel põhinev otsustusmehhanism või tuleks üle minna enamushääletusele.  The post Euroopa Liidu välispoliitika konsensusnõue jagab Eesti välisministrid kahte leeri appeared first on Marina Kaljurand.... Loe edasi

Kõrgeim võim tegi 5. märtsil oma valiku, aga Riigikogu 15. koosseisu volituste algus venib endiselt kohtuvaidluse tõttu. Nii töötab eelmine parlament veel mõned päevad edasi. Igal juhul käib Toompea lossis remont, et olla uute saadikute tulekuks valmis. Ja mul lahkuva Riigikogu liikmena aeg teha kokkuvõtteid nii viimasest aastast kui viimasest... Loe edasi

1219. aasta suvel asusid taanlased pärast eestlaste alistamist Lindanise lahingus rajama Toompeale arvatavasti tänase Soome saatkonna hoone kanti oma linnust. Eestlased tegid järgnevatel aastatel mitu katset taanlased siit minema lüüa. Saarlased, kes ainsatena olid jäänud Taani kuningast ning Riia piiskopist ja Mõõgavendade ordust sõltumatuks, nägid selles tungimist nende otsesesse huvipiirkonda ja... Loe edasi

Panin kirja Põhja-Tallinna linnaosas asuva Pelguranna asumi tänavate sünnipäevad. Enamuse tänavate puhul on need teada kuupäevaliselt. Samas on mitmed siinsed tänavad tegelikult veelgi vanemad, lihtsalt ühel hetkel on need saanud uue nime.Siinsest nimekirjast leiate tänava praeguse nime andmise kuupäeva. Kui tänav on varem teist nime kandnud, olen lisanud ka tänava... Loe edasi

Sotsiaalministeeriumi "Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu" esitluse puhul 13.12 juhtisin debatti, kuidas muuta abstraktne ja kohati kauge sooline võrdõiguslikkus inimestele arusaadavaks ja enesestmõistetavaks argipäeva osaks, et see seostuks inimeste endi tajutud sooga seotud probleemidega nagu palgavaesus, palgalõhe, lähisuhtevägivald, hoolduskoormus. Tänud, asekantsler Hanna Vseviov, Müürileht peatoimetaja Aleksander Tsapov, käitumisteaduste ekspert Heidi Reinson, Taskufeministi... Loe edasi

On tervitatav lugeda, kuidas reformierakonna palgaline hääletoru näib taas enda meelest märksa paremini teadvat sotside eesmärke kui sotsid ise. Ometi lükkaksime ümber artiklis esinenud väited. Usume, et sotsiaaldemokraadid peavad valitsuses olles esindama sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet, mis ei ühti alati või isegi sageli reformierakonna omaga. Vaevalt tuleb see ka reformierakondlasele üllatusena, et... Loe edasi

Käesoleval õppeaastal õpib kutse- ja kutsekeskhariduses kokku pea 37 000 õpilast, kellel on kohustuslik läbida õpingute jooksul aastas mitu nädalat praktikat, mis on tihti tasustamata. Teisisõnu peavad tudengid olema õppetöö kõrvalt tasuta tööjõuks ettevõtetele, kes selle arvelt kasumit teenivad. Läbi ajaloo on sellist tasuta töö tegemise kohustust tuntud ka teise,... Loe edasi

Igast kriisist saame õppida. Leiame lahendusi, mille rakendamise kasu ei piirdu hädaolukorraga, sest need muudavad meie ühiskonna inimlikumaks ka hiljem.  Koroonaaegne süsteem, mis tagas haigushüvitise teisest päevast on üks nendest lahendustest, mis peab jääma. Eestit on taas tabamas tavapärane gripilaine ning tasapisi normaalseks muutuvad COVIDisse haigestumised. Viimase nädala jooksul on... Loe edasi

Paneelis Kadri Kõusaar, Barbi Pilvre, Liina Siib, Lisbeth Jörgensen. Foto Vahur Lõhmus (ajaloomuuseum) JÄRELKUULATAV: Women On Posters, paneeldiskussioon Maarjamäe lossis 27.11.2022 ... Loe edasi

Euroopas käib sõda. Venemaa kallaletung Ukrainale jätkub. Kostub hääli, kas ei peaks alustama rahukõnelusi. Mõistagi on rahu tähtis, aga kas rahu ükskõik mis hinnaga? Küsimus pole pelgalt agressori 24.veebruaril alanud suveräänse riigi territooriumi häbiväärses anastamises, sest annekteerimine toimus juba kaheksa aastat tagasi, kui Krimm kuulutati Venemaa osaks. Maailm vaatas tookord... Loe edasi

 Veel enne tänase koalitsiooni sündi tõdesin ühes oma fb kommentaaris, et praegusele valitsusele Eestis mõistlikku alternatiivi pole. Püüdsin eelnevat väidet ilmestada võrdpildiga kirjandusest ning võtsin aluseks J.R.R.Tolkieni „Kääbiku“ ja  „Sõrmuste isanda“. Ka seal otsisid liitu haldjad, päkapikud ja inimesed, kääbikud jätan seekord opositsiooni. Olgu öeldud, kirjutasin selle loo sotsiaaldemokraatide positsioonilt,... Loe edasi

Alustan üleskutsega ja kutsun üles kõiki riigikogulasi olema optimistlikud. Tsiteerin Kalev Stoicescu tänase artikli pealkirja: „Ukraina sõja kriitiline faas on alanud. Venemaa avalikkus annab märke, et haistab kaotuse hõngu.“ Nii ongi, kui me usume Ukraina võitu pole mingit vajadust tänast eelnõud, mis on põhiseadusega selges riives, üleüldse menetleda. Kahjuks on... Loe edasi

Kurdan korteriühistu listis, et trimmeriga mullani äraniidetud murulapilt üksikute kõrte tasandamine ja lehepuhuriga laialiajamine kesksuvel on raiskamine, teen ettepaneku vähendada müra ja bensiinivingu niigi umbses õues –  ja saan vastu kahuritule: kujuta ette, teda segab niitmise müra! Ja õpetuse, et muru ei hävita mitte liiga sage niitmine, vaid et seda... Loe edasi

Kirjutan Sirbis rändevõrdsusest, rändajateõigustest ja õigusest rändele. Euroopa Liidu reaktsioon Ukrainale kallaletungimisele on olnud pretsedenditu. Liikmesriigid viskasid peaaegu kohe varasema migratsioonivastase retoorika üle parda ja uksed avati miljonitele hättajäänud võõramaalastele. Kuid miks on selline otsus niivõrd erandlik? Miks peab puhkema sõda, selleks et Euroopa riigid näitaksid rahvusvahelist solidaarsust ning avaksid... Loe edasi

 Pisut üle kaheksa aasta tagasi kirjutasin ajalehes Eesti Kirik kolumni „Kasvame lahku“ (26.02.2014). Kirjeldasin seal ühe põlvkonna inimeste mõttemaailma ja seisukohtade lahku kasvamist, seda eelkõige usulistes seisukohtades. Lugedes Lauri Vahtre artiklit „Ausa inimese kohus on kurjusele vastu hakata“ (PM 08.07.22) tekkis soov kirjutada see kolumn pisut ümber, lähtudes Vahtre poolt... Loe edasi

Kirjutan hiljutises Müürilehes lõppeva uhkusekuu puhul kväärsusest ja (anti)kapitalismist. Ehkki teatud segmendid kväärkogukonnast on saavutanud märkimisväärseid vabadusi, on ühiskondliku solidaarsuse kadu ja kapitalistlikusse süsteemi juurdunud rassism, seksism ja suutmissurve seadnud kvääraktivismi ideoloogilisse kahvlisse. Kuidas vabastada kvääridentiteedid neid kummitavatest ahelatest? Viimaste kümnendite kvääremantsipatsiooni edusammud langevad suuresti kokku maailmamajanduse ja -korra (neo)liberaliseerumisega.... Loe edasi

Eesti peab valima, kas seada sihiks ühiskond vähestele väljavalitud meestele või kõigile inimestele. Minu veendumuse järgi suudavad naised võimaluse avanedes teenida oma maad, rahvast ja organisatsiooni suurepäraselt, unustamata sealjuures suguõdesid, kirjutab Marianne Mikko. Soolise palgalõhe tõrjumisega on Euroopa Liit tegelnud aegade algusest alates. Kuni Eesti polnud selle võimsa majandusorganisatsiooni liige,... Loe edasi

... Loe edasi