Sven Mikser: ärme räägi idapartneritest kui endistest Nõukogude Liidu vabariikidest

Ann VaidaVälispoliitika

Mitmetes idapartnerites on usk nö Euroopa projekti elujõuline ja tahe saada meie sarnaseks tugev. Seda tuleb tugevana hoida, kirjutab välisminister Sven Mikser(SDE) idapartnerluse tippkohtumise päeval.

Idapartnerlus, mis tähistab Euroopa Liidu ja kuue idanaabruses paikneva riigi – Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene – suhete raamistikku, on kaheksa  aasta jooksul märkimisväärselt arenenud.

Eesti on olnud idapartnerluse aktiivne toetaja, kuna nii meie kui ka kogu Euroopa kontinendi huvides on demokraatlik, stabiilne ja majanduslikult edukas naabrus, kus riigid saavad oma saatuse ja valikute üle ise otsustada. Tuleb tõdeda, et selle elementaarse põhimõtte eest tuleb ka tänasel päeval tugevalt seista.

Aeg on põhimõttelist laadi muudatuseks nii idapartnerite kui ka EL endi hoiakuis, nii et nendest riikidest ei räägitaks enam kui endistest Nõukogude Liidu vabariikidest, vaid kui tänase Euroopa Liiduga lõimivaist ja lähenevatest naabritest. Seetõttu tulebki innustada meie euroopalikku ühisosa, ühiseid väärtusi, vabadust ja jõukust. Euroopa Liit peab suutma luua oma naabrusele uue, Euroopast endast lähtuva tähenduse. See töö on veel pooleli.

On igati loomulik, et suhted idanaabritega on üks Eesti EL Nõukogu eesistumise prioriteete. Alates veebruarist olen külastanud pea kõiki idapartnereid. Seetõttu võin tõdeda, et Eesti usaldusväärsus regioonis on tugev, meie tegevuste jalajälg sügav ning partnerite ootused suhete edendamiseks Eesti eesistumise ajal on olnud kõrged.

Mitmetes idapartnerites on usk ’Euroopa projekti’ ning selle transformeeruvasse jõusse jätkuvalt elujõuline ja motivatsioon saada meie sarnaseks tugev. Seda tuleb tugevana hoida. Tahame, et nendes riikides oleksid demokraatlik, läbipaistev ja inimõigusi järgiv riigivõim, mis töötavad oma inimeste, mitte korruptiivse huvi teenistuses.

Majandussuhete arendamine partnerriikidega on ülioluline, kuid samal ajal me ettevõtjad ootavad, et nende investeeringud oleks kaitstud ja õigusriik toimiks. Seetõttu tuleb partnerluses planeerimisel silmas pidada just neid tegevusi, mis muudavad me ühiskondi tugevamaks ja vastupanuvõimelisemaks nii väliste kui sisemiste survete suhtes.

Eestil on Euroopa Liidu eesistumise ajal olnud idapartnerluses kaks laiemat eesmärki: esiteks, hoida partnerlust jätkuvalt EL poliitilise tähelepanu all ning teiseks, et idapartnerlus meie eesistumise ajal edeneks.

Üks Eesti ELi eesistumise tipphetki

Täna on Brüsselis idapartnerluse tippkohtumine, tuues kokku nii EL kui idapartnerite liidrid. Seetõttu paslik vaadata, mis on selle poliitikaraamistiku hetkeseis ja tulevik, kuivõrd Eesti liikmesriigina kavatseb hoolitseda idapartnerluse käekäigu eest ka edaspidi.

Olen veendunud, et idapartnerlus on olnud edukas ja meil on ette näidata konkreetseid saavutusi. EL suhted on arenenud kõikide partneritega.

Tavainimesele on kahtlemata ülioluline ka viisavabadus Schengeni alale, mis lisaks Moldovale on tänavu laienenud ka Gruusia ja Ukraina kodanikele. Jõustunud assotsieerimislepingud Gruusia, Moldova ja Ukrainaga. Tegu on kõige edasiarenenumate kokkulepetega, mida EL on oma ajaloos kolmandate riikidega sõlminud, tuues seeläbi meie partnerid poliitiliselt ja majanduslikult EL-le lähemale. Valem on lihtne: partnerid võtavad üle EL õigustiku ja vastutasuks pääsevad järk-järgult EL siseturule. Lepingute jõustumine ei tähenda tee lõppu, vaid selle algust. Just võetud kohustuste, s.t. reformide elluviimine annab partneritele võimaluse tulevikus nõuda enamat.

Suhetes riikidega, kelle ambitsioonitase on teistsugune, on meil samuti ette näidata edasiminekut. Armeenia, kes 2013. aastal ootamatult otsustas assotsieerimislepingut EL-ga mitte sõlmida, kirjutab reedesel tippkohtumisel alla uuele lepingule, mis märkimisväärselt uuendab meievahelisi suhteid. EL-i ja Aserbaidžaan vahel käivad läbirääkimised uue lepingu üle. Pärast enamiku sanktsioonide tühistamist on suhted märkimisväärselt tihenenud ka Valgevenega.

Oluline, et partnerlus kätkeks piisavat paindlikkust, mis eristaks riike vastavalt nende soovidele ja ambitsioonidele. Täna võib tõdeda, et idapartnerluspoliitika esialgsed eesmärgid on peagi täitunud. Seetõttu on arusaadav küsimus: kuidas edasi?

Kuna EL ja idapartnerite vaheline lepinguline ja institutsionaalne suhe on klaarumas, on partnerluse keskmes need koostööprojektid, mis käegakatsutavalt parandavad inimeste elu. Tuleb tõdeda, et hoolimata eurointegratsioonist ja EL toetusest ei pruugi tavainimene reformivajadust ja sellest lähtuvalt oma heaolu kasvu üldse mitte EL-iga seostada. Selline olukord ei  õõnesta mitte üksnes rahva toetust ümberkorralduste suhtes, vaid ka üldist kurssi euroopalikke väärtusi järgiva elukorralduse poole. Probleemiks on olnud ka ebapiisav teavitus, mida tuleb oluliselt parandada.

Seega soovime idapartnerluse poliitikat, mille eesmärk on kõigile arusaadav ning kus EL mõju muutuseks oleks suurim. Tippkohtumise antakse konkreetsed suunad järgnevate aastate koostööks. Mõned näited: transpordiühenduste parandamine idapartneritega; energeetikaühenduste toetamine nii partnerite vahel kui ka EL-iga, mis tugevdab energiajulgeolekut. Samuti  EL-i  digitaalse ühtse turu hüvede laiendamine partneritele, sh eesmärk alandada rändlustasusid; rahvuslikud valuutas krediidi lihtsustamine väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mis vähendab valuutakursi kõikumise riski.

Jätkuvalt on oluline riigi institutsioonide tugevdamine, eritähelepanuga kohtusüsteemil, korruptsioonivastase võitluse tugevdamisel, e-teenuste arendamisel ja küberjulgeolekul. Oluline on jätkata ka kodanikuühiskonna toetamist partnerriikides, et need oskuslikumalt suudaksid mõjutada reformiprotsesse, olles kohapeal sillaks valitsuse ja kodanike vahel  ning usaldusväärseteks partneriteks doonoritele. Tulevikku vaatavalt peab pöörama erilist tähelepanu haridusele, laiendamaks õppimisvõimalusi Erasmus+ programmi vahendusel ja tugevdamaks nende oskusi tööturul hakkama saamiseks.

Inimeste elujärje parandamine

Nendel ülaltoodud suundadel on üks läbiv joon – läbi reformide ja EL-i toetuse parandada võimalikult paljude inimeste elujärge. Partneritele on vaja selgitada meiepoolse toetuse tingimuslikkust – oleme jätkuvalt valmis toetama, kuid soovime vastusena näha, et  võetakse omaks väärtusruumi kuuluvaid põhimõtteid ja tehakse reforme, mille järele ühiskonnas on vajadus.

EL on regionaalse integratsiooni vili ja usub selle edusse ka naabruses. Idapartnerlus tuleks vaadata rohkem kui vastastikku kasulikku koostööd, mitte pelgalt doonori – abisaaja suhet.  Me partnerriikides tehakse mitmeid innovaatilisi reforme – näiteks Ukraina uus riigihangete süsteem ProZorro, millest on õppida ka EL liikmesriikidel. On mitmeid viise, kuidas partnerid panustavad EL julgeolekusse, näiteks EL missioonidel ja operatsioonidel osalemise või oma kogemustega hübriidrünnakute tõrjumisel jagamise kaudu. Tulevikus peab idapartnerluses rohkem tähelepanu pöörata julgeolekukoostööle.

Kahjuks mõjutab mitmete idapartnerite julgeolekut ja majandusarengut jätkuvad konfliktid, mistõttu mitmed partnerid ei kontrolli täielikult oma territooriumi. Idapartnerlus ei ole küll otseselt mõeldud neid konflikte lahendama, kuid saab kaasa aidata inimeste igapäevaelu parandamisele ja seekaudu soodustada seda, et ühel päeval oleks konfliktilahenduseni lihtsam jõuda.

Eesti kavatseb ka pärast eesistumist jätkata aktiivset tegevust idapartnerluse riikides ning seista selle eest, et EL kohalolek regioonis oleks mõjus ja tulemuslik. Meie kahepoolne arengukoostöö ja humanitaarabi idapartneritele oli 2016. aastal 4,55 miljardit eurot. Meie reformikogemus on hinnatud ning sellele on tellimus suurem, kui vastata jaksame.  Välisministeerium on koostöös Eesti Diplomaatide Kooliga loonud Eesti Idapartnerluse Keskuse, millest on saanud lipulaev idapartneritele Eesti kogemuse jagamisel.

Eesti eesmärke idapartnerluses toetasid ka eesistumise aegsed arvukad kohtumised ja konverentsid, mis tõid Tallinnasse idapartnerluse riikidest sadu külalisi nii ministrite, kõrgete ametnike, ekspertide, kodanikuühiskonna esindajate kui ka ärikogukondade tasandil. Partnerite kaasamine meie eesistumise üritustele pälvis tänu ja tunnustust ja oli lihtne kuid tõhus viis inimlikul tasemel kaasa rääkida sellele, mis on me laiem eesmärk idapartnerluses – tuua partnerid Euroopa Liidule lähemale.