Ülo Veldre: Tamme saagimine jätkub- aga millisel eesmärgil?

Nii-öelda Tamme tükeldamine on suure hilinemisega tõusnud kirg­likuks vaidlusteemaks. Üllatav, aga aega püüavad tagasi keerata inimesed, kes peaksid suurepäraselt mõistma, et möödunud talve lund tagasi ei saa.

2005. aastal ringlema läinud Tartu koolireformi kava järgi pidi Tamme gümnaasium väidetavalt jätkama põhikoolina – enamat ei kannatanud nende tase välja.

Nii peaks mõne teise koolipere arvates Tamme omad istuma praegu nagu kuldid rukkis – nende gümnaasium jääb ju alles, pealekauba saavad «uue» koolihoone ja miljoniinvesteeringud – ainult tegutse.

Aga nemad piiluvad kingitud hobuse suhu ja nurisevad, et uus koolihoone ei olegi nii uus, ei olegi nii hea ja nii lähedal ning tagatipuks tuleb seda kellegagi jagada …

Kõik tagasi pöörata?

Koolivõrgu ümberkorraldamise eelnõu seati Tartu linnavolikogu ette sundkorras, linna arengukava osana. Koolivõrgu korrastamine pidi olema koolireformi elluviimise eeltingimus, vabastama raha õpetajate palkade tõstmiseks ning looma võimaluse läheneda igale õpilasele individuaalselt.

Nüüd tõdeb koolireformi kunagine peaarhitekt Tartus, endine abilinnapea Jüri Sasi, et «reform on õigest roopast maas». Ärimees Neinar Seli ütleb otse, et «koolide ümber toimuv ei ole koolide sisude arutelu projekt, vaid on kinnisvara põhine lahenduste otsimine». Seni sedasama kurtidele kõrvadele hüüdnud opositsioonipoliitikud näikse olevat leidnud endale nimekad toetajad.

Kui koolireformi mõte, põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine (vähemalt linnades), on õige, aga teostus käpardlik, siis peaks küsima, mis läks valesti, ning katsuda reformi tagasi roopasse juhtida.

Endise Tartu 1. keskkooli lahutamine Hugo Treffneri gümnaasiumiks (HTG) ja Kesklinna põhikooliks andis tõuke HTG tõusule koolide üleriigilise edetabeli tippu. Paraku kulus aastaid, enne kui nad tulekahju järel said investeeringud kooli kordategemiseks.

Tamme gümnaasiumile on antud – ilma tulekahjuta – samalaadne võimalus: investeeringud normaalse õpikeskkonna loomiseks. Millega nad siis rahul pole?

Kui kogu koolireformi mõte oli/on väär, kas siis ühes Tamme saagimise lõpetamisega tuleks tagasi pöörata Puškini perspektiivituks tunnistamine, Mardi lahutamine ja Miina mehelepanek?

Kas ka HTG tuleks taasliita Kesklinna kooliga? Loetelu Tartus oravate võimu ajal suletud ja gümnaasiumist põhikooliks degradeeritud õppeasutustest ja/või koolireformi egiidi all tehtud kinnisvaratehingutest on tunduvalt pikem. Paraku on paganama raske teha vahet tegelike vajaduste ning kinnisvaraprojektide vahel.

On tõsiasi, et laste arv Tartus on vähenenud ja pärast tõusulainet väheneb veelgi. Ka kasvatusteadlased on jätkuvalt seisukohal, et põhikoolid ja gümnaasiumid tuleks lahutada ning riik on lõpuks leidnud mingisugusegi rahastamisallika koolireformi tarvis.

Kogu seda protsessi ei ole võimalik tagasi pöörata ning sellest peaks suurepäraselt aru saama ka Tamme saagimise algatusrühm. Aga nad ei taotlegi ju kogu protsessi tagasipööramist, vaid Tamme gümnaasiumile Miina Härma gümnaasiumi sarnase erandi tegemist. Iseasi, mis see tulevikus endaga kaasa tooks.

Reform rööbastele

Et koolireform soovitud rööbastele tagasi juhtida ja Tartu linnavolikogus Tartule kasulikke otsuseid langetada, tuleks aru saada paarist võtmemomendist, mida seni pole küllalt teadvustatud.

Esiteks.

Kui minister Jaak Aaviksoo oma reformipunktid avalikustas, korrati pressiteadetes, et «keskhariduse eest vastutamine võiks olla palju selgemini riigi ülesandeks», mis sisuliselt tähendab gümnaasiumide natsionaliseerimist.

Mõistetav, et parempoolsetel on keeruline põhjendada ja ellu viia gümnaasiumivõrgu riigistamist.

Küllap ajendatuna ka «eliitkoolide» säilitamisest blokeerisid riigi tasandil viimati just oravad isamaalaste eestvedamisel tehtavat koolireformi.

Kuni leiti Reformierakonnale sobiv argument, nimelt raha – gümnaasiume ei natsionaliseerita käsu korras, vaid need ostetakse kokku.

Ehk just seepärast ei taha kumbki pool (ministeerium, linn) tunnistada, kes oli Tamme gümnaasiumiga seotud tehingute algataja, nagu ka mõne aasta eest Mart Reiniku gümnaasiumi lahutamise ja Tartu Poska gümnaasiumi (koolihoone) riigistamiskatse ajal.

Täpsustamata, miks Poska gümnaasium riigile ei sobinud (polnud piisavalt eliitkool), on koolireformiga siiski liikuma saadud, kuigi esialgu kinnisvara ostu-müügi tasemel.

Teiseks.

2012. aastal lubati Tartus gümnaasiumi võtta rohkem õpilasi, kui neid põhikooli lõpetas, aga nii palju noori polnud (majanduslikel põhjustel) tervest Eestist Tartusse tulemas. Kindlasti oleks tung Tartu gümnaasiumidesse olnud tunduvalt suurem, kui siin oleks ka õpilaskodu.

Praeguseks sündinud lapsed lõpetavad gümnaasiumi 2030. aastate alguses ja kuni selle ajani saaks küllalt täpselt prognoosida, kui palju on Tartule vaja gümnaasiume, täpsemini klassikomplekte.

Tartu koolireformi aluseks olnud õpilaste prognoos tehti kümmekond aastat tagasi ja ulatus aastani 2020. Selles prognoosis on suured vead, mida linnavalitsus kangekaelselt eitab.

Kuid juba nüüd on selge, et Tartus koolireformiga alles jäävatest gümnaasiumidest 2020. aastate alguses ei piisa. Selle kümnendi teisel poolel ei jagu jällegi õpilasi ehk 2030ndatel tuleb hakata sulgema ka seni koolireformiga eluõiguse saanud gümnaasiume.

Ost ja müük

On kolmaski aspekt.

Kuigi Nooruse 9 ostmisega riigi raha eest (riigile?) on tegu järjekordse kinnisvaratehinguga, võib see tulevikus omandada sootuks teistsuguse tähenduse. Kooli tuleviku (sulgemise) üle saab otsustada selle «omanik».

Seni olid gümnaasiumid Tartu linna «omad», koolireformiga nihkuvad need aga vaikselt riigi «omandusse». Ehk tõenäoliselt vältab aastaid olukord, kus mõned gümnaasiumid on riigistatud, teised kuuluvad jätkuvalt munitsipaalomandisse ning nende vahel käib konkurents õpilaste pärast.

Praegu võib üksnes oletada, kas sellest konkurentsist väljuvad võitjana (loe: jäävad ellu) linna- või riigikoolid. Ehk tegelikult on pikas perspektiivis võtmeküsimus ja Tartu linnale otsustamise koht, kas «müüa» senised munitsipaalgümnaasiumid võimalikult soodsalt riigile või hakata riigiga konkureerima.

Oma plussid-miinused on nii munitsipaal- ja riigigümnaasiumidel, aga ka segasüsteemil.

Sellist valikut ei ole kunagi Tartu linnavolikogu ette toodud. Ometi kirjutas Tartu haridusala abilinnapea selleks volitusi omamata alla hea tahte protokollile Tartu Tamme gümnaasiumi riigistamiseks.

Allikas: Tartu Postimees, 13.02.2013