TANEL KIIK: loodan, et me ei hakka kunagi pakkuma riigikaitse asemel erakindlustust. Tervishoius sellised mõtted aga liiguvad

PiretTervishoid

Eesti panustab tervishoidu juba aastakümneid märkimisväärselt vähem kui enamik Euroopa Liidu riike, Põhjamaadest rääkimata. Tervisekassa puudujääk on lähiaastatel suurusjärgus 200 miljonit eurot ning kasvab kiiresti. Tervishoiu rahastus või täpsemalt rahapuudus oli üheks peamiseks teemaks ka teisipäeval riigikogus toimunud debatil, kus terviseminister andis ülevaate riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.

Meil on küll efektiivne tervishoiusüsteem, kus häid ravitulemusi saavutatakse madalate kuludega, kuid igal asjal on piir. Tervishoiu rahastamine peamiselt töötavate inimeste sotsiaalmaksust ei ole üha sagedamini kasutatavate paindlike töövormide ja vananeva rahvastiku tingimustes jätkusuutlik. Elanike ootused tervishoiule kasvavad, samas väheneb nende inimeste osakaal, kes ravikindlustusse panustavad.

Maksa oma taskust või jää ravita
Eestis on juba praegu kõrge inimeste omaosaluskoormus ravimite ja tervishoiuteenuste eest tasumisel, moodustades 22% tervishoiu kogukuludest. Euroopa Liidu keskmine on alla 15%, mida hinnatakse ka rahvusvaheliselt talutavaks koormuseks. Praeguse olukorra jätkudes peavad inimesed üha suurema summa maksma omast taskust või jääma ilma vajaliku ravita, mis kumbki ei ole vastuvõetavad lahendused.

Tervishoiu rahastuskriisi on leevendanud ja edasi lükanud peamiselt endine tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning minu ametiajal tehtud rahastusotsused, kuid nüüd tuleb astuda järgmised sammud. Seetõttu arutabki valitsuskabinet lähiajal terviseminister Riina Sikkuti ettepanekut maksta edaspidi riigi poolt ravikindlustusmaksu ka laste eest, mis on mõistlik lahendus lisaraha leidmiseks. Täna tasub riik teatavasti ravikindlustusmaksu mittetöötavate pensionäride eest.

Loomulikult saame väga palju oma tervise heaks ka igaüks ise ära teha. Nii füüsilise kui vaimse tervise hoidmisel on olulisel kohal täisväärtuslik toitumine, piisav liikumine ja puhkamine. Meie enda teadlikkus ja oskus teha tervislikke valikuid. Samuti peab elukeskkond meie ümber toetama tervislikke valikuid ja tagama, et need oleksid kõige lihtsamad valikud. Ennetustöö ja inimeste teadlikkuse tõstmine on üliolulised, kuid neist üksinda kahjuks ei piisa.

Eraravikindlustus ei ole imerohi
Hoolimata meedias kõlanud loosungitest ei ole solidaarse tervishoiusüsteemi tugevdamisele ühtegi toimivat alternatiivi. Viimasel ajal jõuliselt turundatud eraravikindlustus ei ole mingi imerohi. Ma loodan, et me ei hakka kunagi laiapindse riigikaitse arendamise asemel tõsimeeli arutama inimestele hoopis erakindlustuse pakkumist. Solidaarse tervishoiusüsteemi peamine tugevus on, et raviteenuseid ja abi saavad inimesed vajaduspõhiselt, mitte sõltuvalt inimese rahakotist. Eratervishoius ja eriti eraravikindlustuses kehtivad paraku teised loogikad.

Peame inimeste tervise kaitsesse suhtuma sama solidaarselt kui riigikaitsesse. Tervishoid on inimõigus, mis ei tohi kunagi muutuda jõukate privileegiks. Eraravikindlustuse laialdane levik paraku süvendaks ebavõrdsust arstiabi kättesaadavuses ning tähendaks, et raviteenusele saamise kiirus hakkab sõltuma kindlustuse olemasolust, mitte patsiendi reaalsest vajadusest. Tööandjad võivad muidugi pakkuda oma töötajatele eraravikindlustust ja muid tervise hoidmise võimalusi. See on nende tänuväärne õigus. Riigi roll ja kohustus on aga tagada solidaarse tervishoiusüsteemi toimimine.

Universaalne ravikindlustus
Meie suureks probleemiks on ka kurb asjaolu, et Eestis on ligi 5% inimesi ravikindlustuseta. Peame koos tervishoiu rahastamise reformiga jõudma kõigile ravikindlustuse laiendamise ehk universaalse ravikindlustuseni, mis on Euroopa Liidus üldlevinud. Ainult nii tagame, et meie inimesed saavad vajaminevaid terviseteenuseid sissetulekust sõltumata.

Universaalne ravikindlustus aitab suurendada inimeste tervena elatud eluaastaid, vältida tervisemurede süvenemist ja hilisemat märksa kallimat ravi ning tõsta inimeste töövõimet, panustades seeläbi ka majandusse ja riigieelarvesse. Seega tegemist ei ole pelgalt kulumeetmega, nagu kriitikud püüavad näidata.

Eesti tervishoid on kriisi veerel, kuid õigesti tegutsedes on võimalik seda tervisekriisi ennetada. Valitsuskoalitsioonil tuleb langetada vältimatult vajalikud otsused solidaarse tervishoiusüsteemi tugevdamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tänased ja tulevased patsiendid kohustavad meid selleks.

Tanel Kiik: loodan, et me ei hakka kunagi pakkuma riigikaitse asemel erakindlustust. Tervishoius sellised mõtted aga liiguvad