Tanel Talve: maainimestele on liikuma pääsemine elu küsimus

Keegi ei vaidle vastu tõsiasjale, et elu maal on võimalik vaid siis, kui inimesed pääsevad liikuma – poodi, tööle, linna arsti juurde. Maal elavate lastega perede puhul on liikuma pääs sageli võtmetähtsusega küsimus.

Kui peres ei ole autot või piirkonnas puudub toimiv bussiühendus, et lapsi lasteaeda, kooli või huviringidesse sõidutada, siis jääb pahatihti lahenduseks kolida suurematesse keskustesse.

Mõne bussiliini kinnipanek on viimaste aastakümnete jooksul toonud korduvalt kaasa selle, et ümbruskonnas jääb suitsevaid korstnaid vähemaks. Teisisõnu on puuduv reisiliiklus olnud üks põhjus, miks paljud Eesti külad ja kaugemad nurgad on jäänud või jäämas inimtühjaks.

Seega tuleb selleks, et tagada maainimestele linnainimestega ligilähedasedki hüved ja võimalused, parandada otsustavalt liikumisvõimalusi just hajaasustusega piirkondades. Seda muidugi muu infrastruktuuri – teede, kiire interneti ja ka elektriühenduste arendamise kõrval.

Valitsuse võimulepe lubab uljalt tasuta maakonnasisest ühistransporti, mis peaks startima juba 1. juulist. Nagu paljud teised, nii leian ka mina, et pooltühje või isegi päris tühjalt sõitvaid busse käigus hoida pole mõistlik seal, kus reisijaid on vähe.

Lisaks on Eestis küllalt paiku, kuhu bussid ei käi. Suured bussid, jäigad liinid ja ebasobivad sõiduajad on hõredama asustusega piirkondades eilne päev.

Kindlasti on rahvarohkemates kohtades õigustatud ka busside täiendav doteerimine. Inimeste liikumismuresid saab kõige tõhusamalt murda siis, kui bussiliine ja ka näiteks rongiliiklust kombineerida nõudepõhise bussiliiklusega.

Nii ongi riigikogu e-Eesti toetusrühm koos ekspertidega lükanud sügisest saadik hoogu sisse nutitranspordi projektile, mis pakub riigi toel inimestele märksa paindlikuma ja mugavama lahenduse. Meie eesmärk on muuta teenused inimestele oluliselt kättesaadavamaks.

Oleme seda projekti vedades teinud koostööd riigiametnike ja paljude edumeelsete omavalitsusjuhtidega. Eriti hea meel on selle üle, et meie paati on tulnud Saaremaa vald eesotsas sealsete vallajuhtidega.

Juba aprillis stardib Saaremaal katseprojekt, kus bussiühendus toimib ka sõidujagamisteenusena, kasutades nüüdisaegse infotehnoloogia võimalusi. Mandri-Eestis katsetatakse tõenäoliselt esimesena seda Põlvamaal.

Kuidas siis uutele põhimõtetele rajatud süsteem peaks töötama? Mõneti on tegu sama skeemiga, mida kasutavad Tallinnas ja Tartus taksoturule tulnud Taxify ja Uber. Olgu siin ära toodud lühike ja esialgne kirjeldus.

Virtuaalne ühistranspordiplatvorm ühendab mobiilrakenduste abil sõiduteenust pakkuvad autojuhid kohalike inimeste, võimalike klientidega. Samas piirkonnas elavad autojuhid jälgivad selle platvormi kaudu tellimusi.

Kui keegi plaanib näiteks minna lähimasse linna, siis annab ta eelnevalt teada oma sõidusoovi koos kellaaegadega. Kirja peavad saama ka inimeste regulaarsed sõidud. Näiteks see, et pere lapsed tuleb kaks korda nädalas kell kolmeks trenni viia.

Kuna paljudel eakatel inimestel nutitelefone ei ole või ei oska nad neid vilunult kasutada, siis saab sõitu tellida ka kõnekeskusse helistades.

Platvorm jälgib, et kõik esitatud tellimused saaksid täidetud. Kui vabatahtlik pakkuja turul puudub, siis kutsutakse appi partner, kellega on varem vastavad lepingud sõlmitud.

Varuvariant võib olla takso, aga ka näiteks omavalitsuse sotsiaalauto või siis kaubandusketi COOP või Omniva auto. Sellel platvormil on võimalik talletada infot kõikide sõitude kohta, mis lubab analüüsida inimeste logistilisi vajadusi, vältida kuritarvitamist ning tagada ka teatud omavastutus sõitude eest tasumisel.

Mõistagi on siin oluline rahaline külg. Kuna kindlat arvu sõite doteerib riik ja/või omavalitsus, siis motiveerib see autojuhte teenust osutama.

Tarbijatele peavad sõidud olema taskukohased. Kõikide sõitude andmed kantakse sõitja kontole, mis on seotud tema isikukoodiga. Arvelduse lihtsustamiseks võiks need kontod koondada maksuameti infosüsteemi.

Saaremaa projekt võimaldab süsteemi osi katsetada ja tuua välja selle kitsaskohad. Loodetavasti oleme poole aasta pärast palju targemad, kui on läbi analüüsitud nii teenuse tellimise, sõidu kui ka arveldamise nüansid. Saaremaa tulemuste põhjal saab otsustada, milliste stsenaariumitega üle Eesti edasi minna.

Minul on sellesse projekti suur usk. Andkem maal elavatele inimestele suurem liikumisvabadus! Tehkem nii, et vanemad inimesed, puuetega inimesed, lapsed ja ka kõik need, kellel pole isiklikku autot, saaksid oma sõidud ära teha. Jagamismajanduse maale jõudmine võimaldab kasutada maksumaksja raha arukamalt ja ka säästa keskkonda. Vaieldamatult toetab nuti­transport regionaalset arengut ja kohalikku ettevõtlust.

Tanel Talve

riigikogu e-Eesti toetusrühma esimees, Sotsiaaldemokraatlik erakond