Rääkida rahvahääletuse korraldamisest koos kohalike valimistega tundub pigem võimaluse otsimisena taandada keerulised Tartu arenguga seotud küsimused mustvalgeks poolt- või vastuseisukohta nõudvaks otsuseks, kirjutab sotsiaaldemokraadist Tartu linnavolikogu liige Toomas Jürgenstein Tartu Postimehes.
Olen veendunud, et rahvaküsitlustel võib olla linna ja kogukonna juhtimisel oluline ning autoriteetne roll, mida on Eestis seni vähe kasutatud. Seda enam olen ma ka veendunud, et üle hulga aja esimene tõsine rahvaküsitlus Tartus ei tohiks alata läbinähtavas valimispropaganda võtmes.
Jaak Valge ja Markus Meieri artiklid (TPM 2.7) esitasid paralleelselt idee korraldada koos kohalike omavalitsuste volikogude valimistega ka rahvaküsitlus kavandatava südalinna kultuurikeskuse (Süku) asukoha üle. Püüan järgnevalt põhjendada, miks ei ole see minu meelest hea idee.
Kõigepealt, ajaliselt rahvaküsitlust kohalike valimistega koos korraldada hästi ei jõua ja ettepaneku esitajad teavad seda. Tartu linnasekretär Jüri Mölder on seda küsimust selgitanud (TPM 2.7), kuid lisan sellele veel ühe põhjenduse: riigikogu lõplik otsus, missuguseid kultuuriobjekte riiklikult toetatakse, on tegemata. Tartu investeerimisvõime on natuke alla 30 miljoni euro aastas ja on selge, et ilma riigi toetuseta kunstimuuseumi ja raamatukogu ühishoonet lähemal kümnel aastal ei ehitata, ei keskparki ega kuhugi mujale.
Tõrjun ka väiteid, et nagunii riigikogu kinnitab toetuse Sükule. Selline mõtlemine kinnistab parlamendi nägemist kummitemplina, mis tundub mulle kui pedagoogile vastutustundetu ja halb eeskuju. Seega, enne küsitluse ettevalmistuste alustamist tuleb ära oodata riigikogu otsus.
Järgmiseks, rahvaküsitluse korra peaks kehtestama Tartu linnavolikogu, mis tuleb korraliselt kokku alles septembri keskel, mis on ilmselgelt liiga hilja, sest kohalikud valimised on juba 17. oktoobril. Järelikult oleks küsitluses kokkuleppimiseks vaja erakorralist istungit. Eduka erakorralise istungi eelduseks oleks tõsiasi, et enamik volikogu liikmetest pooldab rahvahääletuse ühendamist valimistega. Arvan, et keegi pole sellel teemal kõigi volikogu liikmete meelsust uurinud, võin vaid öelda, et minu kujul on kindlasti üks volinik, kes rahvaküsitluse ja valimiste ühendamist ei poolda.
Peamine põhjus on see, et valimised haaravad endasse kõik igapäevast elu puudutavad teemad omavalitsuses: hariduse, majanduse, taristu, kultuuri, sotsiaalabi jne. Erakondadel ja valimisliitudel peab midagi öelda olema nii ettevõtluse kui ka rattateede, koolimajade, hooldekodude ja kirikute remondi, parkide ja mänguplatside kohta.
Kui aga lisaks valimissedelile tuleb kõrvalruumis (või arvutil kõrvalaknas) täita teine sedel kultuurikeskuse eelistatava asukoha kohta, tõstetakse valimistel üks teema ilmselgelt teiste hulgast välja. Suure tõenäosusega ka valimissõnumid fokusseeritakse Süku asukohale ning terviklik nägemus Tartust jääb tagaplaanile.
Erakondade seisukohad Süku kohta on suuresti välja öeldud ning valimistel antakse nendele seisukohtadele hinnang nagunii, kuid seda ühe osana erakondade terviklikumast nägemusest, kuidas Tartu peaks arenema.
Kui mõni erakond soovib oma valimisprogrammi kirjutada lubaduse, et Tartus võimule saades korraldavad rahvaküsitluse kultuurikeskuse asukoha kohta, on see minu hinnangul igati korrektne. Aga rääkida selle korraldamisest koos valimistega tundub pigemini võimaluse otsimisena taandada keerulised, Tartu arenguga seotud küsimused mustvalgeks poolt-vastu-seisukohta nõudvaks otsuseks.
Riigitasandil on meil viimase rahvahääletusega hale kogemus, lõpuks seda ei toimunudki. Tagantjärele olen mõelnud, et selle läbikukkumise üks olulisi põhjusi oli asjaolu, et ausa ja kõrgete panustega rahvahääletuse asemel pakuti välja ühe erakonna kaval plaan aastaid oma propagandat teha. Tartu on heade mõtete linn ning siin sama reha otsa astumine peaks oleme juba eos välistatud.