Urve Palo: Eesti tugevat majanduskasvu veab eksport

Ann VaidaMajandus

Eesti majandus suurenes 2017. aasta esimeses kvartalis 4,4 protsenti, ületades 5 miljardi piiri. Nii kiire oli kasv viimati 2012. aastal. Samuti on esimest korda Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) neli kvartalit järjest ületanud 5 miljardi euro piiri. Kui viimastel aastatel vedas SKP kasvu põhiliselt sisetarbimine, siis nüüd on põhirõhk kandunud üle tööstusele ja ekspordile.

„Mitmed meie sihtturud on taastumas ning samuti on kasvanud Eesti ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel. Lisaks on oluliselt kasvanud ettevõtete investeeringud,“ kommenteeris ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo värskeid Statistikaameti andmeid.

Majanduskasvu kiirenemine iseloomustab ka teisi Euroopa Liidu liikmesriike. Eesti puhul on majanduskasvu taastumise juures positiivne selle allikate muutus.

„Liikumine sisetarbimiselt ekspordile muudab majanduskasvu jätkusuutlikumaks. Väikese siseturuga riigina on edu ekspordis Eesti jaoks eluliselt oluline. Seetõttu on ka nii Kredexi, EASi, tööstuspoliitika kui ka IKT arenguprogrammi fookus suunatud suuresti just ekspordi arendamiseks,“ ütles minister.

Eelnevatel kuudel tehtud kõigi aegade parimad tulemused kaupade ekspordis annavad kindlust ka tuleviku suhtes. Toiduainete tööstus on leidnud Venemaa asemel uued turud ning puidutööstuse kasvu veab hea konjunktuur teistes riikides.

„Mõlemad sektorid väärindavad olulisel määral kohalikku toorainet, mis tähendab, et suur osa väärtusahelas loodud lisandväärtusest jääb Eestisse,“ lisas Palo.

Minister märkis, et ka järgnevatel kuudel ootame majanduse kasvu jätkumist, sest üldine keskkond on soodne ning ettevõtete kindlustunne üle pikaajalise keskmise. Kui nõudlus eksportturgudel püsib ning ettevõtlussektor jätkab investeeringutega, siis on kasvu oodata ka selle aasta teistes kvartalites.

„Kui me otsustame nüüd jahutama hakata, siis järelikult me lepimegi, et Eesti on madalate palkadega mahajäänud riik. Sel juhul me minetaks soovi Lääne-Euroopale järele jõuda. Mina küll seda ei soovi. Siht peab olema ikka võimalikult suurele arengule,“ ütles Palo.

Konjunktuuriinstituudi andmetel oli Eesti tööstusettevõtete tootmisvõimsuste rakendatuse tase tänavu esimeses kvartalis üle pikaajalise keskmise, mis viitab, et surve tootmisvõimsuste tõstmiseks ehk uuteks investeeringuteks püsib ka lähimas tulevikus. Esimeses kvartalis 18% kasvanud ettevõtlussektori kogukasum toetab samuti investeerimisvõimekuse kasvu.

Hetke odav laenuraha ja eksporditurgude tugevus loob hea keskkonna investeeringutega jätkamiseks ja tootmise laiendamiseks. Riigi poolt on oluline tagada kvalifitseeritud tööjõu pakkumine, kuna hetke kiire palgakasv ning suur vabade töökohade arv viitab mõningasele tööjõupuudusele. Samuti võib pidada murekohaks ikkagi veel aeglast tootlikkuse kasvu. Kuigi tootlikkus hõivatu kohta suurenes 1,8%, siis töötatud tundide arvu kiirem kasv tähendas tunnitootlikkuse langust 0,4%. Tootlikus on koht, kuhu Eesti ettevõtted peavad hakkama rohkem panustama, et konkurentsis püsida.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 4,4 protsenti. Esimeses kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,2 miljardit eurot.