Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa hinnangul ei suuda valitsus praeguste kärbetega jätkates tagada siseturvalisust.
„Riigieelarve strateegia menetlemise käigus peab oma eelarvet vähendama 2022. aastal 2,36 miljoni euro võrra ka Päästeamet. Mida ei ole avalikkusele valitsus öelnud on see, et see kärbe saab tulla ainult päästekomandode sulgemise ja saja päästeteenistuja töökohta kaotuse arvelt. Kas valitsuse liikmed lähevad hädas ise tuld kustutama?
Praegune valitsus ja siseminister on kärpe ohvriks toomas tavaliste inimese turvatunde. Abi saabub senisest kaugemalt ja saabub hiljem, vajalikul hetkel ei ole enam piisavalt päästjaid, kes appi tuleks. Kui Päästeametile antakse ülesanne kärpida, siis peaks valitsusele olema selge, et kui asutuse palgakulu moodustab peamise kuluallika ei ole lihtsalt kärpimiseks muud kohta kui päästeametnikud.
Päästetöötajatele on lubatud tõsta nende palk 2022 aastaks 120% Eesti keskmisest. Ainukesena on jõulise sammu selles suunas teinud sotsiaaldemokraadid 2019 kui keskmiselt tõusis päästjate palk 23,6%. Täna on keskmine päästjate palk 1068 ja see on 2/3 Eesti keskmisest (1549) palgast. Näiteks Paide komandos on vaid üks päästja, kes ei käi kõrvalt mingit muud tööd tegemas.
Päästjate koondamise asemel tuleks päästjate palk tõsta nagu lubatud 120% Eesti keskmisest palgast. On täiesti vastuvõetamatu, et valitsus proovib vaid päästjate ja õpetajate palkade tõusu ära jättes riigile võetud laene tagasi maksta. Seda peab tegema ühiskond tervikuna, nii et ühiskonna päästmiseks võetud laenude maksmises osalevad kõik, mitte valitud. Riigi palgal olemine ei tohi olla põhjus, miks päästjate palgad ei tõuse. Kui vaja, tuleb maksustada ettevõtteid ja jõukamaid inimesi, et suudaksime laene tasuda aga mitte hoida kokku ühiskonna jaoks nii oluliste inimeste arvelt.
Valitsuse kärpepoliitika on vastutustundetu, sest tegelikult ei ole Eestil tuletõrjedepoosid liiga palju aga nüüd satuvad nii depood kui ka seal töötavad päästjad kärpekirve alla lihtsalt sellepärast, et täiesti huupi on jagatud korraldusi, süüvimata kas ja kuidas see mõjutab Eesti turvalisust,“ ütles Läänemets.