Ühistranspordi hinnatõusuga on ajakirjanduses ja avalikkuses jäänud märkamata, et sama määrusega otsustati Tartus kaotada rattaringluse tunni- ja nädalapiletid. Kuna rattaringlus on ühistranspordi osa, jääb arusaamatuks, miks tehakse rattaringluse kasutamine mõnedele kasutajatele kallimaks või isegi mõttetuks.

Kui ringlusratta kasutamine muutub umbes sama kalliks kui taksosõit, on inimestel muidugi lihtne valikut teha.

Kuigi mina ise sõidan kõige rohkem oma ratta või autoga, on mõnikord tulnud ette olukordi, kus on vaja olnud just ringlusratast kasutada. Viimase kahe aasta jooksul olen 14 korda ostnud rattaringluse pileti: 13 korral tunnipileti ja ühe päevapileti. Näiteks olin mõni nädal tagasi teel Ihastest Lõunakeskusesse, et ehituspoes ühele tellimusele järele minna, ent Ihaste silla lähedal läks mu isikliku ratta rehv tühjaks. Esimene mõte oli ratas käekõrval koju tagasi jalutada, aga siis märkasin, et lähedal on rattaringluse parkla.

Ostsin tunnipileti, sõitsin Lõunakeskuse poole, teel peatusin kohviku juures, et lõunat süüa, võtsin ehituspoest tellimuse ning sõitsin tagasi Ihastesse, kuhu tagastasin ratta. See kõik võttis umbes 55 minutit ja maksis kaks eurot. Tunnipileti kadumisega maksab selline sõit minutipõhise hinnastusega 11 eurot või päevapiletiga kuus eurot. Selge on, et toona oleks ma jätnud sõidu selle hinnastusega tegemata.

Samuti olen kasutanud ringlusratast, kui viin auto Ropkal asuvasse esindusesse hooldusesse. Sellistel juhtudel olen võtnud Sepa keskusest ringlusratta, sõitnud linna, et ülikooli raamatukogus või kohvikus arvutiga tööd teha ja siis hiljem, kui auto valmis, sõitnud rattaga tagasi. See on maksnud kaks korda kaks eurot, uute hindadega kas 6,8 eurot minutipõhise hinnaga või kuus eurot päevapiletiga.

Põhimõtteliselt võib asja kokku võtta nii, et rattaringlus on Tartus kaotamas oma eelist teiste liikumisviiside ees. Sellisest loogikast on raske aru saada. Nii nagu on meil bussis tunnipiletid neile, kes kasutavad ühistransporti vaid aeg-ajalt, peab rattaringluse tunnipilet igal juhul olemas olema.

Kahtlustan, et ainus loogiline põhjus, miks rattaringluse hinnad muutuvad, on see, et nii sarnanevad need rohkem Bolti ettevõte hindadega. Ja kui sügisel saab öelda, et ennäe, rattaringluse kasutus on kõvasti langenud ja Bolti kasutus kasvanud, on see lihtne ettekääne, et vähendada linna enda rattaringlust või kaotada see Bolti rataste kasuks.

Kas linnaisade huvid on nüüd tõesti muutunud nii, et kellegi ärihuvid on olulisemad kui linna elanike huvid? Miks väidetakse, et omavalitsuse peetava rattaringluse lõpetamise plaani ei ole, kuid kõik otsused viitavad just sellele?

Wout Verlinden: kas linn püüab siiski teadlikult rattaringlust välja suretada?