Riigikogu liikme, sotsiaaldemokraat Züleyxa Izmailova algatatud toiduarutelu tõi täna ühise laua taha kodumaise toidu tootjad, töötlejad, teadlased ning poliitikakujundajad, et leida lahendusi, kuidas oleks Eesti toit inimestele kättesaadavam.
“Pideva toiduhindade tõusu valguses tahame me sotsiaaldemokraatidega põhjalikult süveneda toidutootmise- ja müügiprotsessidesse, et aru saada, mida saaks ette võtta selleks, et kodumaine toit oleks eestimaalastele paremini kättesaadav,” rääkis Züleyxa Izmailova. “Inimesed ei räägi ammu enam valikust, kas osta “kallist” Eesti toitu või “odavat” välismaa toitu, vaid hinnatundlikkuse kasvades ostetakse tarbijana poes lihtsalt vähem kallist toitu. Tänasel arutelul kuulsime erinevaid lähtekohti probleemi põhjuste otsimisel, ent tundub, et kõige olulisem viga on tegelikult see, et toidutootmine kui strateegiline eesmärk pole meil riigina teadvustatud.”
Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhataja Ants Viira nentis, et Eesti on üks vähestest riikidest, kus pole vähendatud käibemaksumäära. “Samas oleme väike turg, asume suurtest logistikakeskustest kaugel, meil on ühe elaniku kohta suhteliselt palju kaubanduspinda, mida hoiame kaua lahti ja kus tahame näha iga kell suurt valikut oma lemmiktoodetest,” tõi Viira välja ka lisapõhjuseid toidu hinna kallidusele.
“Samas on toiduga seonduv temaatika väga kompleksne. Siin põimuvad elatustaseme, tervist toetava toitumise, toidujulgeoleku, toidu tarneahela, ettevõtete majandusliku elujõulisuse ja toidu tootmise jätkusuutlikkuse teemad. Ja mis oleksid alternatiivid, et me käibemaksulangetusest tekkivat maksuauku katta saame?,” rääkis Viira.
Arutelul ettekandega esinenud Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp möönis, et meil müüdav toit on kallis ja Eestis toodetud toit on lausa liiga kallis. “Sisendhindade kiire tõus, millele on lisandunud maksutõusud, on tõstnud meie toidu hinnad Euroopa riikide tippude hulka. Peame sellele reageerima ja seepärast leian, et tarbimismaksude alandamine, sh toidukaupade käibemaksu maksuerisuse kaudu omab positiivset mõju. Praegu näeme, kuidas inimeste ostuvõime väheneb, tuues kaasa surve sisetarbimisele. Ilma sisetarbimise kasvuta pole aga majanduskasv reaalne. Käibemaksu alanedes aga tarbija kindlustunne kasvab,” lisas Raudsepp.
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja tõi välja, et maksumuudatused selgitavad toiduhinna kasvust väga väikese osa. “Valdav osa viimase kümne aasta toiduainete hinnatõusust on tulnud toiduainete ülemaailmsest kallinemisest. Eesti toiduhindade Euroopa Liidu keskmisest kiiremat kasvu selgitab aga ka jae- ja hulgikaubanduse marginaalide tõus. Riik saaks vaadata üle konkurentsi- ja tarbijakaitsepoliitika, et muuta hinnad läbipaistvamaks ning soodustada tarbijate liikumist erinevate pakkujate vahel. Samuti tuleks analüüsida, kas kauplustele seatud piirangud on otstarbekad ega tekita neile üleliigseid kulusid,“ rääkis Oja.