Viimane nädal on koroonarindel olnud tõeliselt kurb: viirusesse nakatanud, haigestunud, haiglaravil viibivate ja surnud inimeste arv ei taha kuidagi alaneda ning nakatumisnäitajate pingereas möödus Eesti nüüd ka Lätist, kuigi napilt. Tõusime Euroopa riikide võrdluses esimest korda esikümnesse tabelis, kus tahaks olla viimaste seas. Seal, kus on põhjanaaber Soome. Olukord on karm. Tunnistagem, et uue valitsuse sammud võitluses tervisekriisiga ei ole positiivset pööret toonud, nagu ka vaktsineerimine, millele on pandud suured lootused, kirjutab sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar EPLi arvamusportaalis.
Hämmeldust tekitab valitsuse 100 päeva tegevuskava, mis ei ütle sõnagi selle kohta, kuidas saada jagu viirusest, mis on jätkuvalt meie ühiskonna teravaim probleem. Küll aga võib sealt välja lugeda, et Kaja Kallase juhitud valitsus kingib meile 100 päeva pärast “pandeemiast väljumise põhimõtted ja tegevuskava.” Aga mis me siis vahepealse aja jooksul viirusele ütleme? Hetkel peaks valitsuse kõige kesksem väljakutse olema viiruse kontrolli alla saamine – just sellele peaks valitsus järgmised sadakond päeva keskenduma.
Vastutus inimeste kaela
Vägisi tekib tunne, et valitsus kipub vastutust kriisijuhtimise eest lükkama inimeste kaela. Kui ma küsisin uuelt peaministrilt viimases riigikogu infotunnis, et millal valmib ja milline saab olema plaan nakatumiskõvera murdmiseks, oli tema peamine sõnum koroonaväsimusele viidates, et inimesed peavad vastutustundlikult käituma.
Koroonareeglitest kinnipidamine on kahtlemata jätkuvalt väga oluline, aga see ei kahanda kuidagi valitsuse juhtrolli ega vastutust. Pelgalt see, et inimesed peavad rohkem pingutama, ei saa olla valitsuse plaan.
Ja nii tulebki tõdeda, et Kallase valitsus alustas koroonarindel mitte lendstardi, vaid viitstardiga. Spordikaugetele inimestele selgituseks, et lendstardi puhul võtad sa eeljooksjalt teatepulga ja paned suurema hooga edasi. Viitstart on see, kui jääd oma stardi alguses passima. Väga tahaks loota, et saadakse ikka kohalt minema, sest muidu oleme me kõik hädas.
Olen korduvalt öelnud, et koroonakevadel tulemuslikult tegutsenud Jüri Ratase valitsus äpardus sügisel, kriisi teises laines. Siis jäi selgelt puudu otsustamisjulgusest ja selgest kommunikatsioonist. Samuti hilines sisepingetes vaevlev valitsus mitme vajaliku sammuga, näiteks haiguspäevade heldema hüvitamise otsusega.
Avanss kulub ära
hääletasid 18. jaanuaril Kaja Kallase valitsuse poolt. Me tegime seda avansina, et uus peaminister ja tema meeskond saaksid sisse elada ja end tõestada. Aga me andsime ka kohe teada, et leebem suhtumine ei puuduta kuidagi korruptsiooni tõrjumist ega pandeemiaga võitlemist, kus tuleb hakata kohe tulekahju kustutama. Seda enam, et ametis on valitsus, mille üks võtmeministreid Tanel Kiik on oma postil edasi ja valitsusliidu teine osapool sai opositsioonis valmistuda tervisekriisi ületamiseks. Aga Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus ukerdab edasi samades rööbastes, kus nende eelkäijad.
Kui valitsus samamoodi jätkab, siis kulub neile antud avanss ruttu ära.
Ootame valitsuselt selget tegevusplaani koos inimestele mõistetavate selgitustega, mis on ühe või teise meetme eesmärk ja millised on valikud erinevate stsenaariumide puhul. Olgu siin Kaja Kallasele teenäitajaks tema enda detsembrist pärinevad mõtted: “Esiteks on meil vaja väga selget plaani lähimateks kuudeks, kuidas koroona nakatumiskõver murda… Selle plaani puudlikkusest on rääkinud haiglajuhid, tervishoiu spetsialistid, omavalitsusjuhid ja ettevõtjad. Ma olen veendunud, et selline plaan on võimalik kokku panna, kui me ei tegeleks poliitilise eneseupitamisega ja asendustegevusega… Minu soovitus ja palve valitsusele on lihtne. Võtke end kokku ja keskenduge koroonale.”
Viimast lauset tasub korrata: „Võtke end kokku ja keskenduge koroonale!”
Indrek Saar: Kallase valitsus jätab vastutuse koroona tõrjumisel lihtinimese kaela