Joosep Vimm: investeerime lennujaama asemel rongidesse

digiTallinn, Ühistransport

Lennujaama plaanitud investeering oleks mõistlik edasi lükata ning need 20 miljonit eurot Elroni rongide ümberehitamisse suunata, leiab rattameeleavalduse korraldaja, sotsiaaldemokraat Joosep Vimm.

Elroni esindaja väidab, et jalgrattavedu rongis on teenus, mille eest tuleb maksta. Ei vaidle sellele vastu – on teenus, võib ka mõistlikku piletiraha küsida. Raha küsitakse aga ebaproportsionaalselt palju ja eesmärgiks on seatud jalgrataste tõrjumine rongidest. Samal ajal tegelikult teenust vastu ei pakuta – eraldi kohti, selliseid, mis ei oleks jagatud ratastoolide ja lapsevankritega, rataste hoidmiseks juurde ei tehta ning rattakohta ette broneerida ei saa.

Tagatipuks teatas Elroni kõneisik ERRile antud intervjuus: «Kui rattasõit on väga odav, tekibki see, et seda kasutatakse sõiduvahendina rohkem, kui see ühiskonna seisukohast on mõistlik.» Tõeliselt keskkonnasõbralik lähenemine riigifirmalt, mis peaks kaasa aitama riigi püüdlustele kliimaeesmärkide täitmisel.

Juba 2014. aastal tunnistas toonane Elroni juht Andrus Ossip, et rongid on kasutuses maksimaalse efektiivsusega ning ülerahvastatusele tuleb leida lahendus, milleks eelkõige saab olla uute rongide hankimine. See oli seitse aastat tagasi. Kuut uut rongi on liinile oodata alles 2025. aastal ehk alles nelja aasta pärast. Valdkonna eest vastutavat ministritooli on viimased viis aastat hoidnud keskerakondlased, kelle käe all on olukord ainult halvemaks läinud.

Vajakajäämistele riigifirma juhtimises viitavad ka kõiksugu muud probleemid rongiliikluse korraldamisel. Suvi otsa on rongid hilinenud, sest soojema ilmaga ei saa nad sõita piisava kiirusega. Rongide konditsioneerid ajavad vett üle, mis mitte lihtsalt ei tilgu, vaid kallavad kurvides ja pidurdusel reisijatele kaela. Elron müüb kokku haagitud rongidesse eelmüügist pileteid rongi, kust ei ole võimalik mõnes peatuses väljuda – nimelt lühikese perrooniga peatustes avatakse vaid ühe rongi uksed.

Rongide konditsioneerid ajavad vett üle, mis mitte lihtsalt ei tilgu, vaid kallavad kurvides ja pidurdusel reisijatele kaela.

Ruumipuuduse lahendamise tähe all ässitatakse erinevaid reisijagruppe üksteise vastu üles viimaks tähelepanu eemale pikaaegsetest juhtimisvigadest reisirongiliikluses. Seda rongifirmat ei juhita mitte reisijate vajadustest lähtuvalt, vaid nii, nagu Elronile ja ministrile mugavam ja lihtsam on. Reisijad on justkui tüütu paratamatus, kes segavad rongiliikluse sujuvat korraldamist, sest nende vajadused ja soovid on pisut teised, kui pakkuda tahetakse.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas juhib oma valdkonda sama jalgrattavaenulikult, nagu ta juhtis Tallinna linnapeana. Superministeeriumi ees toimunud meeleavalduse ajal viibis minister puhkusel ja meeleavaldajatega kohtumiseks võimalust ei leidnud. Küll aga võttis aja teha sotsiaalmeediapostitus, millega andis mõista, et siiski ratturid on kõiges ise süüdi ja nad tulekski rongidest välja kihutada. Tuttav retoorika juba Tallinna linnast, kus halb taristu on loonud probleemid, mis ratturite kaela määritakse. Kõlab hästi kokku ka Elroni esindaja suhtumisega rattaliiklusesse.

Kuidas astuda kiireid samme olukorra tegelikuks parandamiseks? Valitsus plaanib anda Tallinna lennujaamale täiendavad 20 miljonit eurot investeeringuks. Seda olukorras, kus lennundussektor on madalseisus seoses pandeemiaga ning ega keegi meist ei tea, millal see isegi 2020. aasta eelsele tasemele võiks taastuda. Tallink näiteks on loobunud praegu linnahalli investeerimisest, sest muutunud olukorras tuleb ka prioriteedid ümber vaadata.

Siinkohal oleks ehk mõistlik ka lennujaama plaanitud investeering edasi lükata ning need 20 miljonit eurot Elroni rongide ümberehitamisse suunata. Laiendada võiks rongide C-alasid, teha korda elektroonne piletimüük ning luua jalgratastele broneerimissüsteem. Rongides on jätkuvalt palju reisijaid ja sealne probleem märksa akuutsem. Riigiettevõtte eesmärk peaks olema pakkuda teenust, mis vastab reisijate vajadustele. Kui selleks tuleb ronge ümber kohandada või uusi vaguneid tellida, siis on riigi ülesanne need võimalused ka leida.

See oleks reaalne samm praeguselt valitsuselt soodustamaks keskkonnasäästlikemaid liikumisviise nagu rong ja jalgratas. Vähem reisijate süüdistamist ja rohkem mõistlike lahenduste leidmist.

Algselt avaldatud Postimehes 02.08.2021.