MARIS SILD: Tasuta ühistransport tallinlastele säilib ja liinivõrk kaasajastatakse

PiretÜhistransport

Ühistranspordi roll on ajas teisenenud ja nõnda on muutunud ka sellele pandud ootused ja nõudmised. Kui veel üheksakümnendatel levis suhtumine, et bussid, trollid ja trammid on mõeldud liikumiseks neile, kes endale isiklikku autot lubada ei saa, siis täna käsitleme ühistransporti kui olulist osa linna infrastruktuurist ja siinse elukvaliteedi taseme mõjutajat, mis peab olema kõigile tasuta kättesaadav.

Tallinlastel ning naabervaldade elanikel, kes linnas igapäevaselt tööl käivad, on juba täna rohkem autosid, kui tänavavõrk vastu võtta suudab. Investeeringud teede laiendamiseks ja läbimurrete tegemiseks maksavad erakordselt palju ning pakuvad ummikutele üksnes ajutist leevendust, kuid ei lahenda probleemi. Iga linnaliiklusesse lisandunud sõiduk suurendab liikluskoormust ning vähendab liikumise kiirust kõigi jaoks. Saame hoida linnaliikluse toimivana, pakkudes sõiduautole alternatiivi mugava, soodsa ja keskkonnasõbraliku ühistranspordi näol.

Mida rohkem õnnestub inimesi busse, trolle, tramme ja ronge kasutama meelitada, seda sujuvamaks muutub liiklus ka nende jaoks, kes oma töö iseloomu või tervise tõttu autost loobuda ei saa. Seetõttu pean õiglaseks, et ühistranspordi rahastamisest võtavad osa kõik elanikud, kuna nõnda loodud sujuvamat linnaliiklust naudime samuti ühiselt.

Kui tööle minemiseks Tallinna lähinaabrusesse pakutakse tunnis 1-2 kõigest väljumist ning sellisel tasemel teenuse eest küsitakse kuus üle 60 euro, võib auto kasutamine muutuda aega ja raha säästvamaks valikuks.

Koostöö naabervaldadega
Mitmed kesklinna läbivad põhiliinid on väikeste muudatustega sõitnud oma liini mitukümmend aastat. See on mugav harva ühistransporti kasutavale inimesele, kes leiab hõlpsasti üles sõiduks vajaliku vana tuttava liini, kuid nõnda võib tekkida ekslik mulje, et liinivõrku pole aastaid reisijate vajaduste järgi kohandatud.

Vanade tuntud liinide kõrvale on aastatega lisandunud linnaosade vahelisi liine, samuti ühendusi kiiresti areneva Ülemiste piirkonnaga. Jätkuvalt on probleemiks see, et Tallinna ühistranspordivõrk lõppeb linna piiridega samal ajal, kui mitmed laondus- ning tootmisettevõtted on kolinud linna piiridest välja. Nõnda on raskendatud sealsete töötajate ühistranspordiga liikumine. Kui tööle minemiseks Tallinna lähinaabrusesse pakutakse tunnis 1-2 kõigest väljumist ning sellisel tasemel teenuse eest küsitakse kuus üle 60 euro, võib auto kasutamine muutuda aega ja raha säästvamaks valikuks.

Seetõttu näen suurt potentsiaali koostöö tihendamises naabervaldadega, et pakkuda nii naaberomavalitsustest Tallinnas kui Tallinnast lähivaldades tööl käivatele inimestele kvaliteetset ja mugavat ühistransporti. Tallinnal on väga hea kogemus Elroni reisrongide kaasamisega linna ühistranspordivõrku, mistõttu tuleks seda edulugu rakendada laiemalt igapäevaste pendelrändajate teenindamisse.

Peaksime laiendama Viimsi vallaga tehtavat koostööd ühistranspordiliinide osas teistele naaberomavalitsustele. Tiskre piirkond ootab aastaid ümberistumiseta bussiühendust kesklinnaga. Kui palju autosid jääks linna sõitmata, kui kavandatav liin sõidaks mõne kilomeetri kaugemale, näiteks Tabasalu korterelamuteni?

Õigustatud pahameel
Inimesed on õigustatult pahased, kui kaotavad ühistranspordiga liikudes arutult palju aega. Sõidule kuluvat aega saab lühendada, vaadates kriitilise pilguga üle liinide marsruudid ja jättes välja ebaloogilised kõrvalepõiked ja tagasipöörded. Kui neis peatustes on nõudlus olemas, tuleb sõitjatele pakkuda eraldi liini, mitte igapäevast pealesunnitud linnaekskursiooni.

Pirita suunalt kaotati ekspressliinid enam kui kolmkümmend aastat tagasi, ometi on linnaosa ja Viimsi valla elanike arv pidevalt kasvanud. Pakkudes sellelt suunalt mugavat, kiiret ja tasuta ühistranspordiühendust kesklinnaga, oleks inimestel positiivne alternatiiv sõiduauto kasutamisele, mis perspektiivis vähendaks Pirita tee liikluskoormust.

Inimeste harjumused on visad muutuma. Väga raske on meelitada ühistransporti kasutama neid, kes on juba harjunud liikuma kõikjal isikliku autoga. Koalitsioonikõnelustel lepiti kokku, et tasuta ühistransport tallinlastele säilib, motiveerime sellega inimesi ühistransporti kasutama. Lisaks, pakkudes täna noortele heal tasemel liikumisvõimalusi muutub auto nende jaoks üheks liikumisvõimaluseks, mitte pealesunnitud valikuks.