Olen päris kindel, et siseminister Mart Helme jäi oma reedese tööpäevaga väga rahule. Kõik tegelesid jälle tema personaalküsimusega. Aga ta võib olla kindel – täpselt nagu kõigil varasematel kordadel – et mitte midagi juhtu, kirjutab sotisaaldemokraat ja riigikogu liige Raimond Kaljulaid EPL-i arvamusportaalis.

Mõistetakse hukka ja sellega asi piirdub. See on vastik ja ebameeldiv ja selles on süüdi kõik need tanelkiiged, jürirattad ja yanatoomid, kes Helmet hukka mõistma hakkasid, aga ise temaga koalitsioonis edasi on. Aga nii ta paraku on.

Mis puudutab Helme juttu, siis see on rumal. Olen kindel, et valdav enamus Eesti inimesi ei arva aastal 2020, et geid, lesbid ja biseksuaalsed inimesed peavad Eestist ära minema. Olen absoluutselt veendunud, et valdav enamus noori toetab neile inimestele võrdsete võimaluste ja õiguste andmist. Ja mul ei ole kahtlustki, et lõpuks me selle eesmärgi ka saavutame.

Kuid mida teha, et meil oleks lootust suust sobimatut retoorikat välja ajavast ministrist lahti saada ja ühes temaga Eesti strateegilise huve ning julgeolekut ohustavast valitsusest? See on kahjuks keeruline ülesanne. Ja paraku lihtsalt niisama avaldusi tehes ja hukka mõistes seda kuidagi ei saavuta. Vaja on tegusid.

Isamaal alternatiive on

Praeguses koalitsioonis on kõigil kolmel sinna kuuluval erakonnal kasulik ja hea olla. Eriti tore on muide Isamaal. Keskerakonnal ja EKRE-l ei ole ju alternatiivi. Isamaal aga on. Kui valitsusega midagi juhtuma peaks, jääks Isamaa tõenäoliselt võimule – Keskerakond ja EKRE aga mitte.

Sellepärast on Isamaa valitsusest ära meelitamine tõenäoliselt suhteliselt lootusetu lugu. Mina sellele küll ülemäära palju ei panustaks. Kuid valitsus on kolme jalaga taburett, mis kukub siis, kui üks jalgadest järele annab. Milline on kõige nõrgem jalg? Õige, Keskerakond.

Keskerakond on väga haavatavas positsioonis. Kriitiline küsimus on järgmised kohalikud valimised Tallinnas. Kui seal tekib reaalne oht jääda ilma mitte ainult ainuvõimust, vaid võimust, siis on muidugi erakonna Tallinna ja Toompea leeride vahel tõsine huvide konflikt, mida on väga raske lepitada ja lahendada.

Praegu loodetakse uuesti võita ainuvõim. Seda, et Keskerakond võiks sootuks võimu kaotada, ei kujuta esialgu mitte keegi ette. Kuid Tallinna opositsiooni (eeskätt muidugi nende erakondade, mis kuuluvad opositsiooni ka riigis) ülesanne on järgmise 12 kuu jooksul selline olukord luua.

Selleks on vaja Tallinna valijatele näidata selget alternatiivi. Inimestel peab olema usutav valik ja alternatiiv. Muuhulgas venekeelsetel inimestel.

Kusjuures, tuleb aru saada, et senine taktika – kritiseerime võidu keskerakondlasi – ei saa olla edukam kui eelmistel kordadel.

Valijaid huvitab kohalike valimiste kontekstis see, milliseks kujuneb linna areng järgmise nelja aasta jooksul.

Kodutänavad ja lasteaiad

Inimesi huvitab, kas ja kuidas tehakse korda teed ja kas nende kodutänav tehakse või mitte? Mil viisil suudetakse tagada paremad tervishoiu- ja sotsiaalteenused? Millised on plaanid linna koolide ja lasteaedadega? Üha enam huvitab inimesi ka linnakeskkond ja ka keskkonnaküsimused – kuidas peatada Tallinna autostumine, kaitsta rohealasid.

Aga inimesi huvitavad ka väärtused ja väärikus.

Järgmise 12 kuu jooksul tuleb kõigi provokatsioonide kiuste tegeleda seega ka kohaliku elu küsimustega, sest sel korral on kaalul palju enam kui varasematel kordadel. Kui Tallinnas tuleb pööre, tuleb pööre ka Toompeal. Kui Tallinnas pööret ei tule, on järgmine võimalus aastal 2023. Selleks ajaks on võib-olla juba liiga hilja midagi päästa..

Raimond Kaljulaid: Mart Helme jäi eilse tööpäevaga rahule ning Jüri Ratas midagi muuta ei julge