Eelmisel nädalal avaldati keskkonnaministeeriumi tellitud uuring, millest selgus, et jäätmete sortimises ei ole viimaste aastate jooksul muutusi paremuse poole toimunud. Pakendijäätmete osakaal segaolmejäätmete hulgas on võrreldes 2012. aasta uuringuga hoopis kasvanud! Järelikult on praegune jäätmekäitlussüsteem mäda, kirjutab Tallinna Linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Rainer Vakra Õhtulehes.

Aasta alguses kaitsesin Tallinna Ülikoolis lõputöö teemal “Keskkonnateadlikkus ja jäätmemajanduse roll Nõmme linnaosa näitel”. Sellele tuginedes nimetan mõned konkreetsed lahendused, mis aitaksid jäätmete sortimise olukorda taas paremaks pöörata.

Kõik algab sortimise mugavusest. Unustage ära need mitme kilomeetri kaugusel olevad suured tünnid ehk pakendikogumiskonteinerid! 2011. aastal jõuti Itaalias järeldusele, et kui jäätmete sortimise peale kuluv aeg ja vaev on suur, siis väike või olematu mure keskkonna pärast ei pane elanikke keskkonnahoidlikult käituma. 2018. aastal leiti Taaniski, et mida pikem on sortimislahendusele kuluv aeg, seda väiksem on võimalus, et majapidamine selle kasutusele võtab. Nii on. Minugi 2019. aastal Nõmmel tehtud uuring kinnitas, et pea pooled, kes pakendijäätmeid ei sortinud, põhjendasid seda just ebamugavusega. Need, kes väitsid, et kasutavad pakendite kogumiseks kodust eemal olevaid konteinereid, tegid seda valdavalt ebakorrapäratult ja hoogtöö korras.

Kogumiskoht koduukse taga

Esimese sammuna tuleks pakendite ja taaskasutatavate jäätmete avaliku konteinerpargi arendamise asemel panustada veelgi rohkem kohtkogumisse ehk võimalusse anda pakendeid tasuta ära oma koduukse tagant – kortermajade puhul pakendikonteiner, eramajade puhul pakendikotiteenus. Kohtkogumine on pakendijäätmete äraandmiseks selgelt mugavaim võimalus ning aitab tõsta nii sortijate arvu kui ka sortimise kvaliteeti. Pakendikotiteenuse kasutajad olid ka need 90 protsenti Nõmme jäätmetekitajatest, kelle segaolmejäätmete konteineris pakendeid ei olnud või oli väga vähe.

Kohtkogumise süsteemi tõhusust toetab ka kogutud pakendite kvaliteet. Kui hiljuti avaldatud keskkonnaministeeriumi uuringu kohaselt moodustasid avalike pakendikonteinerite sisust mittesobivad jäätmed pea kolmandiku, siis personaalselt kogutud pakendi puhul oli see määr tunduvalt väiksem. Eelnevat kinnitab ka 2015. aastal Rootsis korraldatud uuring: sortimiskoha lähedus vähendab valesti sorditud jäätmete hulka tunduvalt, ühtlasi suurendab sorditud jäätmete mahtusid. Ja kui sortimiskoha kaugust vähendati 2 kilomeetrilt 50 meetrile, paranes sortimine ligi 30 protsenti!

Kust saab sortimisjuhiseid?

Kui tahame jäätmete sortimisse tuua tõepoolest muutusi, tuleb meil valmis olla elanike personaalseks nõustamiseks. Praegu on Eestis jäätmenõustamine n-ö ühesuunaline ja passiivne tegevus: sortimisinfot saab inimene siis, kui selleks ise huvi üles näitab, otsides teavet kohalike omavalitsuste ja jäätmeveofirmade kodulehtedelt ning uurides lisa infotelefonidelt.

Lõputöö tarbeks käisin isiklikult läbi sadakond Nõmme majapidamist. Selgus, et inimestel on prügi sortimise kohta asjalikud küsimused. Personaalse jäätmenõustamise tulemusel paranes jäätmete liigiti kogumise kvaliteet pea pooltel jäätmekäitlejatel. See näitab selgelt, et jäätmenõustamise kaasamist ühe alalise meetmena keskkonnakampaaniates ja -info levitamises tasub nii riigil, omavalitsustel kui ka taaskasutusorganisatsioonidel tõsiselt kaaluda. Kohalike omavalitsuste valimised on aasta pärast ning poliitikutel ja omavalitsusjuhtidel seisavad ees kohtumised valijatega. Miks mitte seda aega ja neid kontakte ära kasutada ning ühes valimisnänniga ka sortimisjuhendeid inimestele pihku panna?

Alustame kiiresti ka sellest, et kehtestame kohalikele omavalitsustele karmima järelevalvekohustuse ning ühes sellega töötame välja tõhusama keskkonnaalase teavitusprogrammi, mis on järjepidev ja tingimata ajakohane. Nõmme uuring tõi väga hästi esile, et värske info kättesaadavus on eriti tähtis ning omavalitsuse kodulehel olev pakendite liigiti kogumist puudutav väärteave tekitab palju segadust. Just kohalik omavalitsus vastutab aga nii jäätmenõustamise ja -info levitamise kui ka järelevalve eest.

Omavalitsuse rolli tähtsust kinnitab ka 2014. aastal Suurbritannias korraldatud uuring, mis tõstab esile, et inimeste valmisolekut jäätmeid sortida mõjutab suhestus oma elukohaga, sealhulgas suhtlus kohaliku omavalitsusega. Omavalitsused peavad seadma jäätmealase selgitus- ja teavitustöö enesele prioriteediks ning pöörama muutuste saavutamiseks tähelepanu kindlasti ka järelevalvele. Tegemata töö mahtu näitab hästi ka minu uuring – lausa 16%  küsitletud nõmmekatest polnud pakendi tasuta äraandmise võimalusest kuulnudki.

Rainer Vakra | Unustage ära need mitme kilomeetri kaugusel asuvad pakendikonteinerid