Riina Sikkut: lisaeelarve on Eesti inimeste suhtes kitsi

Cairit EitUncategorized

Sotsiaaldemokraat Riina Sikkuti  kinnitusel on lisaeelarve suurimaks puuduseks see, et ta on kitsi Eesti inimeste suhtes, kelle majanduslik hakkamasaamine hinnatõusude tõttu kannatab.

„Lisaeelarve tegeleb väga vähe Eesti inimeste toimetulekuga. Aprillikuine 19-protsendiline inflatsioon on meie suhtelise vaesuse osakaalu juures selge ohumärk. Sõjaolukord nõuab kaitsevaldkonna ja infosõjaga tegelemist, aga inflatsioon nõuab meie oma inimeste toimetuleku parandamist. Omamoodi kurioosum on 50 eurot lastega peredele ja pensionäridele. Meie eakatest ligi 50 protsenti elab suhtelises vaesuses, ühekordne 50 euro suurune laekumine ei oma mingit mõju suhtelise vaesuse määrale,“ ütles Sikkut eile õhtul riigikogus.

“Ja kui Helmen Kütt ei oleks viimastel nädalatel järjepidevalt nii rahandusministri kui ka peaministri käest küsinud, kas vanadusepensionäride kõrval saavad seda toetust ka  vähenenud töövõimega inimesed, oleks ülejäänud pensioni saajad arvatavasti sellest 50 eurost ilma jäänud,” lisas Sikkut.

Sotsiaaldemokraadid on tema sõnul teinud korduvalt ettepaneku tõsta tulumaksuvaba miinimum alampalgani, mis annaks 30 lisaeurot kuus ja kuni 360 lisaeurot aastas. See oleks kõrgemate hindade tingimustes hädavajalik alampalga teenijale, aga ka keskmise pensioni saajale, lausus Sikkut.

Kindlasti tuleks lisaeelarvega Sikkuti väitel tõsta koolitoidu toetust, mis aitaks ebavõrdsust vähendada, laste tervise eest seista ning ühtlasi kohalikku toidutootmist edendada.

Kaitsekulude ja energiajulgeoleku tagamise kulutuste kõrval on  kindlasti õigustatud põgenikke puudutavad otsused. „ Aga mure on selles, et soodsa hinnaga üüripindu ja ka psühholoogilise abi pakkujaid oli puudu juba enne sõda.  Nüüd tuleb pingutada, et abi saaksid nii põgenikud kui omad inimesed. Et vältida lõhede ja vaenu tekkimist, mida osa riigikogu liikmeid juba üles kütab, tuleb olla heldem oma inimeste suhtes,“ rääkis Sikkut.

Sotsiaaldemokraadid teevad eelarve teiseks lugemiseks muudatusettepanekuid, mis parandavad Eesti inimeste toimetulekut ja ligipääsu sotsiaalteenustele.