Tõrva vallavolikogu esimees, koolijuht ja tulevane isa Karl Kirt ütles arutelu alguses välja, et üks peamisi väljakutseid vanemaks saamisel on tema jaoks olnud hirm tundmatuse ees – vanemaks olemist ju ette ei õpetata. Samuti arvab ta, et lisaks toetuste teemale on oluline meeles pidada, et laps on kohustus terveks elaks, mistõttu on vale keskenduda ainult lapse saamise hetkele. Olulisem on tagada peredele turvatunne kogu tulevaseks lapse kasvatusteekonnaks.

Riigikogu liikme ja endise sotsiaalministri Helmen Küti sõnul on siiski olemas perepesad ja lapsevanemate nõustamine, kuid sinna tuleb osata pöörduda. Paljud inimesed ei tea neist võimalustest, ning palju sõltub sellest, kas perearst või ämmaemand sellele teenusele suunab, ning kas inimene üldse tervishoiutöötaja käest selle võimaluse kohta uurib. Kütt tunnustab neid tulevasi lapsevanemaid, kes ise julgevad küsida ja tunnistada, et neil õpetust oleks vaja. Mis aga valmistab Kütile muret, on see, et tänapäeval on vanavanemate roll jäänud tagaplaanile, kuigi just nemad oskavad enda lastest tulevasi lapsevanemaid nõustada.

Võrdsuspoliitikate analüütik Eveliis Padar tõi välja, et isegi väikesed linnaruumi aspektid on noorte emade jaoks olulised. Padar küsis retooriliselt, kui lihtne on leida linnas peal jalutades või kaubanduskeskusest WC-ruumi, mis poleks luku taga, mille kasutamise eest ei kosita tasu ja kus oleks mähkimislaud.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Reili Rand esitas küsimuse, kas lapse saamine ja kasvatamine on ikka ainult naiste ülesanne, ning kui suured on noormeeste ja neidude seisukohtade erinevused pereloomisele.

Eraldi käsitleti toetuste ja teenuste teemat. Karl Kirt ütleb, et tema isiklikult eelistaks toetustele seda, et ta teaks, et lapse sündides teaks ta kohe vastuse küsimuse, kas ta saab lasteaias koha või mitte. Samuti on oluline ligipääs huviharidusele ja koolilähedase hea kooli olemasolu. Sel põhjusel on koolijuhi meelest olulisem, et omavalitsustele tagataks piisavad vahendid kooli- ja huviharidusvõrgu korras hoidmiseks ja parandamiseks. Ka Kirt on nõus Küti seisukohaga, et vanavanemad võiksid olla suureks abiks. Ta näeb oma sõprade pealt, kes on õppe- ja tööpõhjustel kolinud suurtesse keskustesse, kuid kelle turvavõrgustik ja vanemad on jäänud kodukanti. Uues kohas aga tegelikku turvavõrku noortel peredel pahatihti pole.

„Lapsed sünnivad armastusest, kuid nende kasvatamisel on siiski rahal teatud roll,“ ütles Helmen Kütt, kes tõi välja, et kui 2014. aastal sotsiaaldemokraadid läksid valitsusse, püsisid toonaseks hetkeks lastetoetused aastaid 19 euro ja 18 sendi tasemel. SDE eestvedamisel lastetoetused tõsteti märkimisväärselt, mis aitas vähendada kõigest ühe aastaga poole võrra absoluutse vaesuse määra laste seas.

Küti sõnul on universaalsed lastetoetused olemas ka Rootsis ja Norras, sest nemad on üliolulised laste heaolu tagamiseks. Kütt ei pea õigeks toetuste ja teenuste vastandamist, sest mõlemaid on vaja. Ühiskonnana peame tagama nii majandusliku turvatunde peredele, eriti lastele, keda kasvatab vanem üksi; kui ka kättesaadavate huviringide ja lasteaiakohtade olemasolu kõigile lastele. Ilmselgelt seda peab ühiskond kinni maksma, aga kui me seda ei tee, siis kannatajaks on nii juba peredes sirguvate laste heaolu kui pikas plaanis sündimusnäitajad.

Reili Rand nõustus, tuues välja, et Eestis absoluutne vaesus laste seas on jälle tõusuteel ning eelmise aasta andmete seisuga elas absoluutses vaesuses 12 000 last. Sel põhjusel lastetoetuse tõusu ei peaks praegu välistama, eriti kui jutt käib üksikvanematest.

Helmen Kütt osutas asjaolule, et perede jaoks pole vahet, kas nad saab abi omavalitsuselt või riigilt, neile on oluline, et abi üldse tuleks. Küti põhimõte on, et riik peab aitama ennekõike neid, kes kas enam ei jõua või veel ei jõua enda eest ise hoolt kanda – vajalik tugi abivajajatele peab olema tagatud kogu elukaare jooksul, ning eriti neile, kes ei oska või ei julge ise abi küsida.

Eraldi käsitleti seksuaalhariduse teemat. Kuigi on see paljudele tundlik, siiski on selle hariduse tagamine oluline. Kirt ja Padar meenutasid oma koolipõlve, kui vastavad nõuanded inimeseõpetuse tundides piirdusid sellega, et mitte mingil juhul ei tohi seksida. Tegelikkuses ongi hea, et tänapäeva koolides seletatakse lahti turvalise seksuaalelu, lapse saamise ja pereelu aluseid, kuid seda võiks põhjalikumalt ja teaduspõhiselt teha.

Veel üheks oluliseks võtmesõnaks on töö- ja pereelu ühildamine. Helmen Küti sõnul on Eesti vanemahüvitise süsteemi paindlikkus hea ning ta julgustab mõlemaid vanemaid seda rohkem kasutama – ka lapse arengu seisukohast on kasulik, kui isa jääb kasvõi mõnedeks kuudeks temaga koju. Lisaks aitab see emal püsida tegevana tööturul ja vähendab uue ilmakodaniku sündimisega seotud mõju naise tööelule.

„Vaesus on vanadus ning omastehooldus on naise töö,“ on Küti sõnul levinud tõdemus sotsiaaltöötajate seas. Aga see, et praegu on nii, ei tähenda, et see ka tulevikus peab olema nii. Meist igaühe võimuses on vähemalt oma peres jaotada hooldustöö mehe ja naise vahel võrdsemalt, olgu selleks eakate vanemate hooldamine või väikese lapse eest hoolitsemine.

Arutelu kuulajad tõid välja enda jaoks oluliste sündimust mõjutavate teguritena kodu kättesaadavust, majanduslikku kindlustunnet, töökohakindlust, nõustamist ja tugeva turvavõrgustiku olemasolu.

Paneelis osalenute meelest on kõige tähtsamad meetmed taskukohaste lasteaiakohtade kättesaadavus ja soodsa üüripinna pakkumine noortele peredele.