Vaata arutelu järgi siit: “Väike kool paha, suur kool hea?”
Eestvedaja: Riigikogu kultuurikomisjoni liige Madis Kallas
Osalevad: Eesti Koolijuhtide Ühenduse tegevjuht Aule Kink, Eesti Lastevanemate Liidu auliige Aivar Haller, Tsirguliina kooli direktor Katre Kikkas.

Arvamusfestivali SDE alal väikekoolide tuleviku arutelu juhtinud Riigikogu liige Madis Kallas tõi alustuseks välja, et samal ajal kui paljudes maakohtades koolid lähevad sulgemisele laste vähesuse ning riikliku kärpeülesande tõttu, on Tallinna ja teatud määral Tartu eeslinnades hoopis koolikohtadest puudu, sest seal rahvaarv kasvab.

Tsirguliina kooli direktori Katre Kikkase sõnul tema isiklikult eelistaks lapsevanemana väiksemat ja kodust kooli kui suurt linnakooli. Eesti Koolijuhtide Ühenduse tegevjuht Aule Kink seletas, et igal koolil on oma eripära ning väikeste ja suurte koolide väljakutsed on erinevad. Kink tõi välja, et Häädemeeste vallas koolijuhina tööd alustades tundus, et selle kooli väljakutsed on eriti suured, siis Koolijuhtide Ühenduse tegevjuhina tekkis tal arusaam, et pealinna suurtel koolidel võivad olla veelgi suuremad probleemid. Samas väikese kooli puhul ei saa piirduda sellega, et see lihtsalt peab alles jääma – oluline on tagada ka hea õppe- ja kasvukeskkond seal käivatele lastele.

Õpetaja ja Tartu linnavolikogu liige Toomas Jürgenstein seletas õpetaja vaate. Tema enda gümnaasiumiõpilased tulevad eri koolidest ja piirkondadest, ning sageli kõige huvitavamad mõtted on just neil õpilastel, kes on tulnud kaugematest maakoolidest.

Eesti Lastevanemate Liidu auliige Aivar Haller tõi välja, et väikeses kohas on oluline tugev kogukond. Teadlikud ja haritud vanemad kindlasti oskavad valida oma lapsele parema kooli, kuid kogukonna liikmetena tuleb neil meeles pidada, et kui kohalikus koolis käib aina vähem lapsi ja see läheb ühel hetkel kinni, siis ka kogukond ise ei püsi elujõulisena enam kaua.

Jürgenstein tõdes, et midagi kinni panna on alati kümme korda lihtsam kui see hiljem tagasi avada. Just sel põhjusel on mõned kohalikud kogukonnad valmis isegi valla vastu kohtusse minema, et ära hoida kodulähedase kooli kadumise, märkis Kallas.

Aule Kink rääkis, et ei mõista, kuidas valdade ja kogukondade vastasseisud koolide tuleviku üle lõppevad kohtuvaidlustega. Tema meelest vald peab päriselt suhtlema inimestega ja nende ausalt olukorda arutama. Kui vald avastab end vaidlemas omaenda inimestega kohtus, siis see tähendab, et mingid asjad on jäänud tegemata. Ei tohi langetada otsuseid ühepoolselt ilma sisulise eelneva aruteluta.

Väikekoolidele võib saada saatuslikuks ka see, et vallas kõigest hakatakse arutama selle sulgemist. Lapsevanemad õigustatult küsivad enda käest, kas on mõtet panna esimesse klassi laps kooli, kus tal ei lastagi 6. või 9. klassi lõpuni õppida. Madis Kallas viitas enda kogemusele vallavanemana, kus ta teadlikult keeldus arutamastki mõne väiksema kooli kinnipanekut just selleks, et mitte tekitada sellist nõiaringi ja hirme lapsevanemate seas.

Kikkas rõhutas, et kõik koolid ja gümnaasiumid ei pea olema ühesugused, hoopis on oluline, et kool oleks omanäoline ja saak pakkuda midagi, mida mujal ei pakuta.

Nii Aule Kink kui Toomas Jürgenstein tõid välja, et kooli puhul on oluline koolitee – jalgsi kooli minek loob tohutut väärtust nii maa- kui linnalapse jaoks.

Eraldi puudutati koolide edetabeleid – nii Kikkas kui Kink pöörasid tähelepanu, et nii mõnedki lapsevanemad teavad koolide edetabeleid peast ning langetavad nende põhjal otsuse, millisesse kooli nende laps läheb. Kink ei suhtu edetabelutesse kuigi soojalt, pidades neid kahjulikeks. Oluline on see, et võrreldaks mitte rangelt eksamitulemusi, vaid pigem üldiselt laste heaolu ja õppekvaliteeti, mis võib olla kõrge ka maakoolis, mis edetabelites silma ei paista.

Katre Kikkas osutas tähelepanu murele, et isegi kohtades, kus lapsevanemad vastupidiselt tavapärasele praktikale sooviksid viia linnalapse maakooli, ei toeta selle suunalist bussiliiklust enamikes kohtades ühistranspordivõrk. Maalt tõmbekeskusse kooli või tööle minek on korraldatud, vastupidiseks liikumiseks läheb vaja autot. Näiteks on Valgamaal asuv Lüllemäe kool nii populaarne, et seal käivad paljud Valga lapsed. Kuni hiljutise ajani esines probleem, et bussiliiklus ei vastanud selle kooli õpilaste vajadustele, kuniks õnneks vald ja maakondlik ühistranspordikeskus tulid koolile vastu.

Arutelu osalejad tõdesid, et lisaks üldharidusele on oluline ka huviharidus. 2026. aasta Eesti Inimarengu Aruande järgi toob iga huviharidusse investeeritud euro 44 eurot tagasi. „See number pole üldse müstiline: politsei statistika näitab, et kõige rohkem noorte osalusega õigusrikkumisi pannakse toime vahetult pärast koolipäeva lõppu,“ seletas Kikkas, kelle sõnul isegi väikese osalejate arvuga huviringid avaldavad suurt mõju teismeliste olevikule ja tulevikule: huviharidusse suunatud raha eest saame turvalisema keskkonna ning avardame laste silmaringi, aga ka tulevasi haridus- ja isegi töövõimalusi.