25. märtsil möödub 1949. aasta märtsiküüditamisest 72 aastat. Riigikoguliige ja ajaloolane Jaak Juske intervjueeeris selleks puhuks Sotsiaaldemokraatliku erakonna asutajaliiget ning küüditamise ohvrit Marju Toomi
PEATÜKK V – VABADUS
Jaak Juske: Sa oled väga elurõõmus inimene. Mis on aidanud Sind kõigi nende kannatuste kiuste seda rõõmu hoida?
Marju Toom:
Mul on elus nähtav tee.
… Ühel päeval ärkasin selle peale nagu oleksid mind lapsed mängima kutsunud ja ma vastasin neile, et ei tule, kuna mul on veel palju tegemata …
Kui ka ema Siberist tuli ja uuesti maalima hakkas, siis ma viisin ta Põltsamaa pargis kohta, kust ma neid lapsi nagu näinud olin. Ema maalis mulle pildi:
Seal kauguses – kiriku ees – need lapsed mängisidki. Ja ma ütlesin neile, et mul on elus veel palju teha.
Ma olen kõik, mida olen tõeliselt ja väga tahtnud, elus saavutanud.
- Ma tegin eksternina eksamid Siberis kooliskäimata aastate eest.
- Ma taastasin Põltsamaal 8. klassis ema kunagiste kaasõpetajate abil eesti keele.
- Ma sain sisse tehnikumi ja 1959. aastal lõpetasin TPT ilma ühegi muu hindeta kui 5. Suunati õppima Leningradi. Kuna mul ei olnud toitjat (ema oli küll tagasi, kuid haigena), siis palusin ennast tööle suunata. Suunati RET’i.
- Ma läksin TPI sisseastumiseksamiteks ette valmistuma Dvigateli õhtukooli 10. klassi, sest tehnikumis ei õpetatud kõiki vajalikke aineid.
- Ma sain 1960. aastal sisse õhtuseks õppeks Automaatika erialale (oli teist aastat vastuvõtt). Esimese aasta õppisin vene keeles. II kursusest alates palusin viia üle eesti rühma.
- Vaatamata rasketele operatsioonidele, mul õnnestus 1966 TPI lõpetada.
- Suvel 1967 olin Eesti Täheralli Tallinn – Sevastopol – Tallinn meeskonna liige. Sain mälestusmedali.
- 1.04.1967. algas mu konstruktori töö. 25 aasta jooksul tegin koos kolleegidega valmis üle 250 masina, seadme. Minu osa oli elekter, automaatika. Huvitavamad tööd: Estonia raadiote kõlarite püsimagnetite magneetimise seade, trükkplaatide kuningvees ja temperatuuril + 53 kraadi söövituse seade, kontaktpindade hõbetamise seade, mitmed konveierid, pressid, liikuvad riiulid jne.
- Olin 2 aastat üle-eestilise haritlaste klubi „Kontakt“ president.
- 1989. aasta 27. aprill – Eesti Demokraatliku Tööerakonna (asutaja)liige.
- 1990. aasta 08. september – Sotsiaaldemokraatliku erakonna asutaja- ja juhatuse liige.
- 1.05.1992 sai minust EMA vanemametnik. Tegelesin NL sõjaväest siia jäänud ja lahkuda soovivate ohvitseride ja nende perekondade koju saatmisega. Seadused, eeskirjad, vajalikud dokumendid aga ka otsene juhendamine. Tulemus – ca 150 000 koju saadetud inimest.
- 1992 Abhaasia sõja ajal kutsusin oma kabinetti vajalikud isikud ning minu laua taga otsustati hätta jäänud eestlaste Abhaasiast lennukiga äratoomine. Hiljem veel 2 korda.
- 08.09.1998 – 26.06.2003 olin korteriühistu J. Sütiste tee 9 esinaine.
- Aastatel 1999 – 2001 olin Tallinna Mustamäe linnaosa halduskogu liige.
- 12.08. ja 29.08.2005 korraldasin Venemaa Saatkonna ees kaks 1-inimese piketti ja nõudsin inimeste radiatsiooni kahjustuste kohta andmete üleandmist Eestile
- 24.11.2005 – 28.10.2009 olin Tallinna Volikogu õiguskomisjoni ekspert.
- Aastatel 2007 – 2009 Harju Maakohtu rahvakohtunik.
- Aastatel 2006 – 2008 SA Eesti Represseeritute Abistamise Fond juhatuse liige ja aastatel 2009 – 2011 – SA ERAF juhatuse esimees.
- 16.06.2007 olin esineja 6 riigi 6-s linnas korraldatud ajalookonverentsil Tallinnas „Kommunism rahvusvahelise kohtu ette“. Rääkisin NL aastatepikkusest tuumasõjast oma rahva vastu.
- 2007. segaduste ajal õnnestus mul kõige hullem ära hoida, sest suutsin ameti juhtkonda ja ka muid vajalikke isikuid ette hoiatada.
- Alates 18.12.2008 olen SA Eesti Vabadusvõitlejate fond juhatuse liige.
- Vahemikus oktoober 2010 – märts 2011 pöördusin Riigikogu ja EV Valitsuse poole avaldustega, et on aeg alustada üleriigilise Kommunismiohvrite Memoriaali rajamist. 05.07.2011 kuulutas Kultuuriministeerium välja konkursi, millele laekus 66 tööd.
- Ärgitasin mitmeid organisatsioone (Muinsuskaitse, Eesti Eruohvitseride kogu, EVL) tähistama Eesti ohvitseride mälestust. Otsustati jälle minu töölaua taga. 14.06.2011 avati Värska Lauluväljakul mälestustahvel meenutamaks 650 Eesti ohvitseri surmatee algust.
- 03.12.2011 sai paika Pilistvere Kommunistliku Genotsiidi Ohvrite Memoriaali territooriumil Radiatsiooniohvrite Mälestuskivi, millega tegelesin kogu 2011. aasta koos Tšernobõli Ühendustega.
- Kuni 23.08.2018 Maarjamäe Kommunismiohvrite memoriaali valmimiseni olin Riikliku komisjoni juures töötava ekspertkomisjoni liige.
- aastal annetati mulle – Eesti Vabariigi taastajale – IV klassi Valgetähe teenetemärk.
Intervjuu märtsiküüditamise ohvri Marju Toomiga. I peatükk
Intervjuu märtsiküüditamise ohvri Marju Toomiga. II peatükk
Intervjuu märtsiküüditamise ohvri Marju Toomiga. III peatükk
Intervjuu märtsiküüditamise ohvri Marju Toomiga. IV peatükk
Intervjuu märtsiküüditamise ohvri Marju Toomiga. V peatükk
Intervjuu märtsiküüditamise ohvri Marju Toomiga. VI peatükk